kui mul nädalavahetusel oli probleeme häälega, siis nüüd on jälle kogu kurgu-ninasüsteem täiega umbes. nagu näha, ei aidanud isegi pühapäevaõhtune kogemata toimunud respiratoorsüsteemi loputamine Jaffaga 😛
hetkel loobun hea meelega suurest osast kaelast ja mõningast osast peast.
et ikka nii halb see tunne saab olla :S
Rubriik: päevakaja
lilled, liblikad ja massaaz
massaaz oli täna klassis (muud ruumid olid täis) ja kõrval käis luude ja lihaste loeng, inglise keeles. ma ei saanudki aru, kas loengupidaja oli vene või saksa päritolu. kord tundus nii, kord naa. kuigi, mis vahet seal on.
musa ka polnud taustaks seetõttu, et sisuliselt olime loenguruumi tagaotsas, kuigi eraldatud.
pärast mõtlesin, et oelks pidanud mp3-mängija pähe panema – aga see oleks ju seganud ja ega mul seal eriti sellist musa ei ole ka.
aga massaaz oli hea nagu alati. aitäh, muhm!
väike hommikumõnu
kaks Tuljaku kommi hommikukohvi kõrvale..
väike mõnuhetk iseendale 🙂
lambajagamine
järjekordsed lambad peaaegu jagatud.
ise ka imestan, et viitsin ikka sellega jännata. sest see jagamine ja kaalumine on ikka mõnevõrra aeganõudev tegevus. tükeldama ma õnneks ise ei pidanud, kuigi väiksemateks oli osa vaja lõigata küll. tegelikult olid väga noored loomad nagunii. muud peale koibad polnudki õieti.
naljakas oli see ka, et kui lammas peal oli ja poes käisime, siis välja tulles oli meie kõrval auto, tuttavate auto. ja sealt küsiti lahkelt, et kas onm lambasoovi. muiates vastasin, et hetkel mitte, et auto just lammast täis 🙂
peavalupäev
närviline ja kiire periood. mingid asjad, tegemised ja asjaolud sõidavad üksteisele sisse. nii meeldivad kui ka ääretult ebameeldivad. mõni asi on üsna peapeale pööratud.
aegajalt ma ei oska ega taha suhelda.
peavalu.
tähelepanek
mulle ikka ei sobi selline värk, et on mingi seltskond, mingi istmine-pidu ja ööbimine nii kuidas juhtub. isegi siis, kui ma lähen varakult magama ja ei lähe linna peale edasi töllerdama. võib-olla seda hullem just. sest igaühe tagasiimbumine häirib siis ju.
vanaks olen jäänud ikka.
või sõltub see ikka väga konkreetsest seltskonnast ja ma olen nõus seda tegema ikkagi väga-väga heade tuttavatega.
Tartu-päev
hommik oli maru kena. usu ja päike, sügisene loodus. fantastiline.
aga ma olin roolis ja mul oli ainult väike kaamera kaasas. tegin paar pildistamispeatust, kuid ma ei oota sealt suurt midagi.
sain vajalikud paberid punktist A punkti B toimetatud, natuke tööalaselt lobisetud punktis A (nad ikka tahavad mind seal tööl hoida ja lausa tunnustati, et ilmselt ma olen kõige teadjam seal) ja natuke punktis B (seal nad tahavad ka minuga koostööd jätkata, kuigi rääkisime veidi üldisemalt).
Ecoprindi uues majas käisin ka ära. seal on mõeldud kogu tootmisprotsessi keskkonnasõbralikkusele, mitte ainult see, et kasutatakse ökomärgisega paberit. värvid on neil ka nüüd ainult taimsed, muid enam ei kasutata.
aga Tartu algas ja lõppes Evuga. alustuseks viisin talle kohe ära purgikese porgandi-õunamarmelaadiga ja pärast trehvasime veel lõunal ka korra – kuna ta oli väga töine, siis kukkus see välja küll nii, et tema tuli siis, kui ma olin lahkumas.
bussiga oleks olnud mugavam, oleksin tukkuda saanud. aga ajaliselt oleks siis väga umbe läinud. nüüd jõudsin päris täpselt.
‘teie pin palun’
tulin Türi Selverist, pthui, Grossi poest ja mõtlesin, miks ometi nii paljud müüjad ütlevad, et ‘palun teie pin’, kui kaardiga maksta ja ometi näha, et klient ise ka passib pingsalt seda ekraani, kuhu samal hetkel see juhis ilmub. hea küll, kui ma ei passi, siis tuletagu meelde. aga et ikka kogu aeg öeldakse, siis mõnedel hetkedel see viskab üle. näiteks täna.
ja ma tean jah, et koola on üsna keskkonnavaenulik toode, aga ma ikka vahel tarbin seda. näiteks kui kohvi ei taha ja turgutust on vaja. noh, riisi ja liha tootmine on ka hullult keskkonnavaenulikud.
ah, ma räägin, see pilt läheb järjest kirjumaks.
Riia, IV
tänane koolitus jooksis ajaliselt veidi umbe, aga muidu oli ka hea. vahest ehk Läti Statistikaameti-onu esitlus oli veidi nõrk või ehk siis ikkagi kogenud statistiku seisukoht. peamiseks Eurostati kasutamise probleemiks pidas ta seda, et inimesed ei ole kursis sellega, mida nad otsima peavad. hea küll, ilmselt see on osade probleemise põhjus, aga tegelikult on see ikkagi mittekogenud kasutaja jaoks üsna keeruline süsteem algul. jah, meile klõpsiti seda seal ka täieliku iseenesestmõistetavusega, aga ei olnud jälgidagi lihtne 🙂 kuigi jah, eks see tuleb kogemusega. samas püüdis see onu sellest kogu aeg üle libiseda ja jäi enda juurde, et inimesed ei tea, mida nad otsivad.
grupitööd olid väga head ja kasulikud. juba selleski mõttes, et siis olid sunnitud teiste inimestega rohkem suhtlema. st, mitte-eestlastega ka. sai kuulda teiste mõtteid ja kogemusi ja ehk mõne sellise kontaktigi, mida hiljem töös vaja läheb.
hästi naljakas oli muidugi see, kui tagasi Eestisse sõites ja juba üsna Pärnu lähistel, kus ülejäänud seltskond peale minu maha läks, selgus, et üks osaleja oli mu füüsikapraksi õppejõud 😛 seda ma jõllitasime mingi hetk, et nagu oleks kuidagi tuttav nägu, aga nimi küll kohe ühendust ei tekitanud.
igal juhul hakkasime arutama, et äkki ma saaksin oma lõputöö tema juhendamisel teha. ka vajalik asi ju.
ma ei saa üle ega ümber söögist. kursuse tagasisidet kirjutades ei olnud ma ainus, kes ütles, et liiga palju süüa. me sõime täna lõunal Il Patios (jajaa, meil on see Tallinnas ka), nii kella 2-3 vahel ja noh, ma loodan, et homne hommikusöök läheb mulle sisse.
suupisted olid koolitusel ka kogu aeg laual. eile saime kolm korda päevas süüa, täna kaks (no õhtuks kodus ju). mingid suured portsjonid kogu aeg.. oeh. ma ei kurda oma isu üle üldiselt, aga no see oli ikka üsna liig. kuigi jah, näljas oleks ka olnud kole olla.
no ja muidugi ei saanud ma mainimata jätta sedagi, et see koht pole ei itaallaste oma (nagu nad mõtlesid), vaid suur raha läheb hoopis ameeriklastele. ning muidugi soovitus, et BEF kui keskkonnaorganisatsioon püüdku valida ikka kohalikke söögikohti. pärast olin mures, et äkki läksin liiale?
ja üldse oli mul tunne, et meile sattus hea töögrupp kokku ja meie grupitööd olid kõige paremad ja eriti täpselt kirjeldusele vastavad 😛 okei, ilmselt on see väga subjektiivne. lisaks oli meie töö täpselt ‘minu’ teemasse ka ehk tarbimisest. ja see paistis siin-seal silma ka, väidetavalt.
aga olgu, homme kooli.