tähendab, et aega väga ei ole. sest mis puhkus on see, kui lihtsalt mitte midagi ei tee või miskit. või.. ?
igatahes on puhkus see, kui kõik kodus (Eestis) olev on kaugel ja sellele mõelda ei ole aegagi.
teisalt on äge ja ilus ja super ja misiganes!
novot, eelmisel nädalal sõbranna juures proovisime vähe teistmoodi tšillirooga, täpsemalt seda siin. nojah, ma unustasin kabatšoki maha ja suvaline tomatikonserv oli ja roheliseks oli hiinakapsas ja natuke oli alustuseks suitsupeekonit pannil ja no ega me neid koguseid väga täpselt ei arvestanud ka. nagu tavaliselt.
igatahes kui ma palusin, et laps annaks ideid, mida õhtul süüa teha, ning sealt jooksis läbi nii pitsa kui tšillipada.. tuli ühel hetkel mõte, et noh, vaatame.
vaatasimegi.
tegime mingi tšilli-hakkliha-aedviljamögina pannil valmis. muidugi lisasin tšillikastmes ube ja konservmaisi ka, mida eespool lingitud retseptis ei olnud. ja suvikõrvitsast sain lõpuks lahti.
ladusime hautise tortilladele, riivjuust peale ja mõneks minutiks ahju.
jube hea ja jube toitev sai.
ah retsepti? ma ei tea, kõike just nii, nagu omale hea tundub ja siis mingit burrito või taco maitseainet ja natuke tšillit ja soola ja nii ongi.
ilm oli täitsa suvine peaaegu et kalendrisügise alguseni välja.
eha tänaselgi viga ei ole. tegelikult võikski ju õues kusagil midagi toimetada, oli lausa mõtteidki selles osas. aga näe, istun kodus ja ei olegi täna nina välja saanud.
ausalt öeldes on vahelduseks see ka täiesti tore. kuigi jah, nüüd on kuude kaupa võimalik seda teha.
igatahes läks eilne päevaplaan veidi nihu, seega laps ei jõudnud oma üsna keerulist koolitööd ära teha ning mina ei jõudnud piisavalt süüa teah (et lapsel nädala sees soojendada ka oleks). lisaks on peale kiropraktikut selg taas veidi nõrk, umbes nagu mõni kuu peale oppi. nii et algselt plaanitud merele ja Kolga lahe väikesaartele minek asendus kodupäevaga. s
seega olen tänasel kenal päeval veidi koristanud, veidi lugenud, päris palju aidanud last ja mõnevõrra süüa teinud.
millal mul viimati selline pühapäev oligi?
(vist peaks veidi erineva nurga alt toidupilte tegema? et liiga üksluised juba? ma omaette vaatan vahel mingeid toidublogisid, väljamaa omasid, ühe retsepti juures on valmis toidust 10 erinevat pilti. siis ma küll mõtlen, et inimene on otsustusvõimetu.)
see ilma trammita olek on ikka üks tüütus. varasemalt polegi nii pikalt seda olnud. igatahes on veel mingi umbes aasta ees ja see tundub päris kole aasta.
muidugi, käib see 52 buss (ikkagi, miks Kopli tänava suund ära muudeti ja buss linna poole sellise ringiga läheb? Koplist linna suunas ja Vabrikust tagasi.. aga nojah). ja siis veel 3 ja 40. et ehk valikut nagu oleks.
kuid tee mis tahad, buss ei saa trammi vastu. ja ma ei oskagi seda seletada, miks. sest liigub rööbastel, on suhteliselt kiire ja käib tihti? viimast ei saa 52 bussi kohta öelda. st saab, kui mingi buss on kusagil ummikus tükk aega olnud ja siis mitu bussi järjest tuleb. aga kui maha jääd, siis tuleb oodata vähemalt poole kauem kui järgmist trammi (sest linnasõiduks enamasti sobisid mulle mõlemad trammid). ja siis ringitab. ja üleüldse.
teiste bussidega peab ka rihtima. ei ole, et jooksed nagu trammile ja küll ikka tuleb..
päeval trammiga Kalamajast linna sõita oli lausa rõõm.
Uue Maailma festivalil käisime umbes tunnikese. ootamatult suureks on paisunud see müügiala. eelmine aasta jäi vahele, üle-eelmisel oli kuidagi hallatav veel. seekord oli üks suur tänavaturg. õnneks enamus oli siiski tore kaup, vaid paar mingit nännivärki oli seal vahel.
süüa oli ka hirmus palju ja pea kõigil väiksem või suurem järjekord.
kui vihma tuli, mahtus tänaval kõndima.
laps sai lemmikkalja kolmese pundi kätte ja on rahul.
kogu selle tänavatoidu peale kodus ka tänavatoit. seekord oli meeles juust ka vahele panna.
august ongi läbi saamas. alles algas ju? nõmmliivatee ja nõmmnelkidega.
kindlasti ei ütle ma siinkohal, et oh, suvi läbi. kalendrisuvi kestab veel ja kindla peale tuleb veel ka suviseid ilmu.
aga kool algab küll homme. lapsele on lohutuseks tort plaanis, täna aga vahtisin õunahunnikut ja otsustasin midagi head ka tänaseks teha. lihtsat ja head. suvevaheaja viimase päeva õhtuks.
niisiis,
pakk lehttaigent võiga (mul oli Rimi oma, 4 lehte)
4 õuna – lähtusin 4st taignalehest, kui on nt 2 lehte, võib vähem õunu olla. ja kui on suur tükk, siis tuleb lihtsalt huupi tegutseda 😛
1 muna(valge)
100g toorjuustu
2-4 spl suhkrut
kaneeli
lehttaigen tuleb korralikult üles sulata. samaks ajaks tasub ka muna ja toorjuust toasooja panna.
õunad puhastada ja viilutada hästi õhukeseks. ahi sooja 200 kraadi peale. ahjuplaadile või plaatidele küpsetuspaber peale.
taignatükkidele võib servast ca1cmkaugusele teha sisselõiked, nö serva, jälgides, et tainast läbi ei lõika – aga tingimata ei pea.
muna vahustada 1spl suhkruga. võib kasutada ka ainult munavalget. lisada toorjuust ja segada ühtlaseks.
tõsta taignaplaadid ahjuplaadile, lao õunad kenasti peale. raputa peale heldelt suhkrut ja kaneeli. lõpuks tõsta lusikaga muna-toorjuustusegu.
plaat ahju.
kui on ca 10 min küpsenud ja juba kenasti kerkinud ka, võib toorjuustusegu juurde lisada. tervest munast tehes jäi seda esimese hooga üle, ning kuna hakkab voolama, siis lisasin poole küpsemise pealt.
veel umbes 10 minutit ja valmis ongi.
vaniljekaste või -jäätis sobib kõrvale ka.
vahel ikka tuleb pähe, et ma ju mõttes ikka luban tihenimi siia kirjutada – aga välja kukub nagu alati. st ei kuku. ei teagi, kas sotsiaalmeediasse mingite mõttejuppide kirjapanemine võtab pikema kirjutamise isu ära või siis mitte. võta kinni.
mitte, et kirjutada ei oleks. just ükspäev mõtlesin, et kuidas laps on kasvanud ja kuidas temaga on nüüd suhelda. täna mõtlesin taas sellele, kuidas mõni ikka jaksab iga asja vastu olla (FB gruppides mõned inimesed lihtsalt jäävad juba meelde). no ja veel hulk asju, mis peast läbi on käinud – aga siia mitte jõudnud.
samas, ma tean, et peaks ikka kasvõi iseenda pärast kirjutama. aastate pärast on hea meenutada. ega ma muud päevikut ju ei pea ja blogi on üks päris korralik päevik. isegi ümbernuga-juttude puhul meenub omale, mis teema tegelikult oli. enamasti 😛
nii et olgu, lapsest.
titest on kasvanud kena noormees, minust pikem. selline napisõnaline, aga temaga kahekesi autos sõites avab ta end rohkem ja saan tema mõttemaailma pilku heita. käis eelmisel nädalal uhkes juuksurisalongis, mitte enam suvalises kohas; peale seda oli vaja talle esimene soengutegemise vahend osta. habet on ka juba ajanud.
üldiselt jõuab pikapeale pärale, et enam polegi minu väike lapsuke, vaid täiesti omaette inimene.
selline päris tore ja asjalik inimene.
lõpetuseks sünnipäevaõhtu loojang:
päevad on tegevusi täis ja raske on planeerida isegi kokkusaamist sõbrannaga. vahepeal on paaritunnised hetked, mil midagi ei tee, kuid ei oska ette näha, millal need on.
ja ometi on mul samas päris tihti tunne, et ma nagu ei tee midagi.
viimaseid moose külmikusse pannes olin juba mures. plaan on vähemalt ühte sorti veel teha, aga kuhu ma mahutan? igal asjal on oma plussid ja miinused, igatahes korterielu üks suurimaid miinuseid on sahvri puudumine. või ruumi, kuhu paigutada lisakülmik. või ka korraliku jaheda keldri.
muidugi pole see ainus miinus.
aga õnneks on plusse ka piisavalt.
ilus suvi on.
maitsev ka. ega muidu siin nii palju retseptivabu toidupilte pole.
seekordne lillkapsa püreesupp on kana asemel praetud peekoniga, porgandi asemel on brokkoli ja koore asemel toorjuust. aga kes teeb üldse sellist suppi retsepti järgi?
tegelikult pole üldse nii hull. hall, aga vihmata ja suhteliselt soe. kusagil lehel oli just hala, et suve nagu ei olekski, ma siinkohal kinnitan, et mu meelest ikka täitsa on. et kui ma ka vihma kohta midagi ütlesin, siis see ei olnud üldse hädaldamisena mõeldud, vaid just et kuiva on ometi ka kenasti. ja keskmiselt soe on ikkagi.
isegi merel ei hakanud oluliselt jahe. kuigi ma olen ikka nii palju tuult saanud, et buff oli peas. lihtsalt seis on selline, et muidu see tuul kumiseb veel mitu päeva peas. no ja kurk annab ka tunda miskipärast, kuigi seda buff ümber kõrvade ilmselt väga ei mõjuta.
aga täna oli päris kena purjetamine. olgu mainitud, et tavaliselt olen ma jahtide peal ainult ilusa ilmaga, lühidalt ja lihtsalt ilus. seekord ilm oli ka üsna kena, st ei mingit hirmsat tuult ega lainet, sõitsime natuke alla kahe tunni, kuid lihtsalt ilus olla ei õnnestunud. üsna arvestatava aja olin roolis.
laps muidugi arvas, et natuke igav oli, sest no ilm oli igav ja purjedega toimetamist vähe. aga mulle täitsa sobis.
pärast sõime OKOs, hea nagu ikka. lammas minul ja kana pojal.
toidupilti ei teinud 🙂
muidugi suve praeguse osa juures on kõige toredam see, et igasugused asjad hakkavad valmima. korraks vanemate juurest läbi ja ongi laud saaki täis. täiesti vaimustav.
ega muud ei olegi lisada.
mingitmoodi on juhtunud, et siin on lausa kuu aega vaikus olnud. igatahes, et keegi ei hakkaks mõtlema, et Portugal ongi selline maa, kust tulema ei saa – siis ma olen juba ammu tagasi. lihtsalt kohe läks tempo üles.
aga no seda päeva lihtsalt ju peab jagama:
kui oled eelmisel õhtul ostnud kahe külapoe valikust ainukese ämbris šašlõki, sest metsmaasikaid on ju vaja korjata ja tühja sest tootest seal ämbris (mis sai küpsetatud ja söödud muidugi), ämber on oluline! no ja siis tuleb hommikune hoovihm, aga igaks juhuks võtad ikka ämbri ligi ning avastad, et maasikate juures ei olegi nii märg ja leiad oma kolmveerand tundi, et korjata. vähe on sel aastal ja väikesed, aga pool ämbrit on täielik võit. kolm korda suvise päikesega pannkooke talve jooksul;
kui siis tuleb korraga selline hoovihm peale, et oled hooga täiesti märg. kuiva kohta jõudmine võtab nii paarkümmend minutit, aga siis on lahke pererahvas ja tuli pliidi all. vähe sellest, et saad sooja kohvi ja suppi ja pannkooke, leitakse kuiv seelik ning saad kleidi (t-särk jäi jope all kenasti kuivaks; korralik vihmakindel tööjope) kuivama panna. tagasiliikumise ajaks on päike taas väljas ja õhk lämbesoe;
kui siis lähed ikkagi põlvini märja rohu sisse ja siis lausa jalgupidi vette, et leida ja näidata mõnda orhideed, aga see on juba puhas rõõm. siis leiad koha, mis on täielik neiuvaiba-vaip, korjad veel mõne maasika, suhu; ning tuvastad ära meriski;
kui korraga avastad, et merevesi on ca paarkümmend kraadi soe, käid esimest korda sel suvel kodumaises meres ujumas ning pärast on nii palav, et jagad sõbrannaga pool pudelit head külmavalget veini ära. ning sõbranna teeb õhtused võikud ja tuul on taas vaibumas..
mida veel ühelt päevalt tahta? 🙂
