mulle on see, et RM lähebki kooli, lõpuks ikka täiega pähe jõudnud. et enam ei olegi midagi muud, kui et paari loetud päeva pärast esimene koolipäev ja nii edasi.
täna käisin vaatasin kirjutuslaudasid ja toole, kappi ja madratsit.
esimesi on mingeid normaalseid üsna väike valik. hinnad pole küll üldse normaalsed. kõigepealt kaengi ühe kasutatud laua üle, siis mõtlen edasi. st kui see kõlbab, siis ei mõtle 😛
toole midagi on. lähme ükspäev, RM istub ise peale ja vaatab siis.
kapp tuli pähe veidi hiljem. uues toas on selline meetrilaiune kitsas nurk, kuhu võiks ju panna mingi riidekapi. no ja ongi nii, et ega neid ka väga normaalseid selles laiuses ei ole. et kus siis on riiuleid-sahtleid ka. mõned on. ja see kõige lahedam (ja kallim) ongi vist 0,5cm liiga lai :O ma ei tea kohe, kuidas veel mõõta, et kas ikkamahub. või siis minna kohe mingi odava peale välja?
madratsiga on ka nii, et netis on ju 150cm laiuseid, aga reaalselt mitte väga. ja et olla mahtuvuses kindel, tuleb ikka ilmselt 140nene.
vihikud ja liikuva aabitsa sain täna ostetud. mingit pudi-padi veel. nagu näiteks pikad dressid! kust ostetakse üldse dresse? meie riietuses sellised asjad puuduvad. mingeid pusasid leiab, aga dressipükse sellised koolis õues võimlemiseks?
tore on see, et klass on väike. vist isegi alla 15 lapse. mulle meeldib.
selle kõrval on tõesti ükskõik, et koolide edetabelis see kool väga taga oli.
Rubriik: päevakaja
T -8
kalendrit vaadates ei jõua mulle kuidagi pärale, et sisuliselt nädala pärast läheb RM kooli. kõik on veel nii ripakil. eriti lapse tuba, mis on üks (kuigi võib-olla mitte kõige suurem) põhjus, miks see kõik veel nii hoomamatu on.
aga ma tegelen sellega.
täna helistasin kooli ja selgus, et reedel on mail saadetud koolist. miskipärast oli mu gmail arvanud selle rämpsuks liigitada. no hea et helistasin, sain siis info kenasti enne koosolekut kätte. peamiselt on info see, et koosolekul saan kõik teada 🙂
ujumistrenniga võtsin ka ühendust. algajate treener soovitab RMil järgmisse rühma proovida. ühtlasi tähendab see hoobilt suuremat trennikoormus, aga ehk saab treeneriga jutule, et esimesel poolaastal käib vähem. ikkagi kooli sisseelamine. no ja samas on alati võimalus minna algajatesse tagasi, kuigi ma ei tea.. jälle nende päris uutega..
et mul eile praktiliselt kogu pärastlõuna-õhtu oli hull peavalu, oli ju (vist, asjaolusid arvestades) üsna normaalne. et see täna jätkub, pole enam nii normaalne.
***
autosse rabasin kaasa mõned plaadid, mis kusagilt kastidest kätte sain. täitsa ajaloolist muusikat on seal peal. asju, mida ma kuulasin juba.. vägaväga ammu aega tagasi.
vahepeal pole ma eriti kuulanud, aga siis ongi üllatav, kui korraga mängima hakkab.
muusika, nagu kogu teekondki, on kaetud erinevate mälestuskihtidega.
enne värvimist
see ruum on naljaka kujuga ja väike, ei saa head pilti.
remondi sees, jätkuvalt
mina ja lae värvimine ei ole üldse hea kombinatsioon.
seda rõõmsam meel on värvirull käest ära panna ja teada, et lage pole rohkem vaja värvida kui ca kolme ruutmeetri jagu teist korda üle tõmmata 🙂
remondine
publiku tungival soovil seis millalgi eelmisel nädalal.
remondine (ja mitte ainult)
tuba on kuju võtmas. st, kuju on olemas, aga vaikselt hakkab ka muud tulema. isegi see tundub reaalne, et lõpuks saabki valmis. kuigi teha ikka veel on. need väikesed tööd võtavad parasjagu aega ja tekitavad kohutavalt tolmu 😛
ometi, on lootust, et üks pingeallikas on varsti vähem.
saaks projektiasjad ka korda, siis oleks juba üsna lill.
kuigi teisalt, noh, rahaliselt tõotab talv kitsas tulla. aga see selleks. hingerahu maksab ka midagi, nii et mul on plaanis hakkama saada 🙂
suvetõbine
keset suve mingi tatitõbi. üleeile hommikul oli kurk imelik, nüüd kaks päeva ikka üsna tõbine olla. teed ja rohud.
kas see on nüüd mõnest mu une-eelsest mereäärsest jalutuskäigust või sellest, kui ma reedel aina jahenevas õhus vihma kätte jäin.. ei tea.
või siis sellest, et kui on niigi kehv olla, on organism viirustele vastuvõtlikum..
tuba on lage ja materjalid ostmisel.
remondieelne 3
loomulikult ei tea ma, millises kastis (ilmselt mõnes alumises) on mu fotokakarp ja kaamerajuhe. seega ei saa ma siia panna mõnda neist paarist pildist, mis viimastel päevadel tehtud.
kohutav kastide otsas elu.
millal see lõpeb, ei tea.
sest ehitus ikka ei käi.
remondieelne 2
toa tühjendamine on jube tegevus. korraga selgub, et asju on kohutavalt palju, ootamatult palju, üllatavalt palju. kogu ülejäänud elamine on neid täis.
ja kapid, mida teha nende kappidega? mähkida kilesse ja jätta ehituse ajaks sinna ja pärast mööbeldada? või? nende jaoks ei ole mujal ruumi ja osad ei käi lahti ka.
ma tunnen end saamatu, abitu ja jõuetuna.
P.S. voodijalg vajus ka jälle täiesti viltu..