purjede all

eile oli tihe päev ja õhtuks olin ma lihtsalt väsinud. füüsiliselt ja vaimselt. ja vasak põlv valutas-valutab hullult, sest jahil olles komistasin mingi köie taha 😛 vette kukkuda oleks olnud valutum, aga tundus väga ebameeldiv ja nii valisin laevalae.
lastel oli lõbu laialt. isegi sõbranna tütrele, kes algul kartis, hakkas asi meeldima.
muidugi oli suhteliselt vaikne ilm ka. mis muidugi ei tähenda, et allatuult sõites poleks jaht pidevalt ühele küljele viltu olnud ja mina lastele hullunult karjumas, et hoidku kinni 😛

jaht124.jpg

suvi?

poeg sõitis sõbraga ratastega tükk aega õues, kui korraga helistas, et tema tuleb võtab nüüd ujukad ja rätiku ja läheb randa.
mida nad tegidki.
ja tema väitel polnud vesi külmem kui basseinis, mida ma muidugi ei usu.
aga päris suur kergendus oli, kui ta tagasi jõudis.
ise oli nii rahul, nii rahul.

laupäev, kalaturu ja Kalamaja päevade päev

ma pidasin plaani tänane päev kenasti koos piltidega kirja panna. tundus juba, et ei viitsigi, aga võtan end siiski kätte 🙂
esimene peatus oli uus kalaturg Vanasadamas. eile õhtul kella 8 ajal oli plats veel üsna lage ja käisid ehitustööd. kui me sõbrannaga lõuna ajal sinna jõudsime, oli hullumaja. massid olid meeletud. aga kalast oli selleks ajaks alles ainult selline, mida poestki niisama saab. värskest kalast oli veidi turska, väikeseid latikaid ja punast kala. ühesõnaga täielik pettumus. ma muidugi ei lootnud, et on hullult midagi (no me oleme selline imeline mereriik, järvi täis, kus kohalikku kala kätte saada on ikka päris raske), aga kui turg peab veel mitu tundi lahti olema, et siis enam pole midagi õieti võtta.. tjaa.
ma saan aru küll, et nad polnud sellisteks massideks valmis. aga tegelikult huvitab mind ikkagi rohkem see, et miks kodumaist kala ikka nii vähe saada on? nüüd küll on juba suurpoodides ka midagi – samas ma tean ju, mis hinnaga saab kalamehelt ja näen poehinda ja see vahe on ikka Väga Kohutav. kuigi selge see, et kui sel ajal oleks olnud seda 10-kroonist räime, siis ma ei oleks seda ostnud. 10 krooni eest saan ma räimefileed piisavalt oma vajaduste rahuldamiseks ja puhastamisele kuluv aeg (+ rapped, mida mu kass ei söö) jääb ära.
aga ma loodan, et see asi areneb ja soovin kalaturule pikka iga!

100515664.jpg

peale kümmetkonda minutit kalaturul suundusime Kalamaja päevadele. sinna oli tung märksa pisem, aga Kalma sauna hoov oli igatahes põnevam kui kalaturg. kala seal ei olnud, aga oli vorsti ja Tagurpidi Lavka oli kohal ja Velonaut ja siis veel mingeid lette ja massaa˛i tehti ja laval ja lava ümbruses oli ka tegemist. ahjaa, voolida sai ka kohapeal ja mõned söögikohad ja seistme või kaheksa kassipildi hulgast sai oma lemmik valida 🙂
teine sõbranna käis oma lapsega raamatukogus muinasjuttu kuulamas ja midagi tegemas ja pärast pidi tsirkuseetendust ka minema vaatama.

100515673.jpg

Kalma sauna poolt hakkasime jalutama Telliskivi kirbuka suunas, teele jäi suurepärane Bioteek. ajasime Kadriga mõne sõna juttu ja tegime sisseoste – millest enamiku jätsin poodi ootele 🙂 no ei olnud ju mõistlik nt rõõsa koore ja võiga ringi patseerida. igatahes oli lisaks muule müügil seal ka potis maitsetaimi ja üks basiilikupõõsas kolis minu kööki – ma loodan, et ehk ikka jääb kasvama.
Kirbuturg algas mitme põneva ehteletiga. korjasin sealt usinasti visiitkaarte ja flaiereid, et kodus rahus edasi uurida.
muu kirpar oli suhteliselt tavaline, erandiks veidi suurem kogus rohelisi taimi.
mina seekord küll ei saanud midagi, sõbranna aga sooritas paar sisseostu. muuhulgas väga lahedad chopstickid, mustriga ja värvitud ja puha.

100515680.jpg

järgmine käik oli jaama turule, sest sõbranna sai kirbukalt küll kilo kodumaist mugulsibulat kätte, kuid küüslauku polnud ikka veel. lisaks oli plaan teise sõbranna Kalamaja hoovi maha potsatada mõneks ajaks ja selleks pidime natuke näksi kaasa ostma (lisaks Bioteegi päikesekuivatatud tomatite miniquiche-dele).
päris veider oli näha mingit veidrat küüslauku kirjaga ‘eesti’. no sealt ei osta ju põhimõtteliselt – sest ei olnud need eesti omad ühti. aga ühel tädil olid küll kodumaised, no silmaga teeb vahet. ei olnud värsked muidugi. üks pesa oli kümnekas ehk päris kallis.
aga küllamineku nänni saime kätte 80 krooniga, see sisaldas kilo marineeritud kalkunit grillimiseks + salatinänni.
järgnes jalutuskäik hoopis teise Kalamaja serva, pargi nurka.

100515684.jpg

sõbranna oli hakanud juba grilli soojaks ajama ja ta laps kargles batuudil. sealsamas, kus koos minu lapsega neljapäeval vihma käes kareldi.
kuna neil oli plaanis minna tsirkust vaatama, nagu eespool juttu, polnud meil tegelikult aega süte täielikku valmimist oodata. aga liha see ei rikkunud. liha tulele ja lihtne salat kiirelt valmis: tomat, kurk, roheline paprika, sool, pipar. ja esimese nälja peletamiseks miniquiche-d.
juttu ka kõrvale. näiteks sellest, kuidas maja teisele korrusele korterit saada ja üldse, et võiks sõpruskonna maja teha, koos ühise sauna ja pesuköögiga. oleks ju soodne ja mõistlik. aga no ei ole see nii lihtne.
sellest rääkisime ka, et üks vaba äripind on sealsamas lähedal saada, et teeks sellega ka midagi. eeskujuks võiks olla NOP. iseasi on jälle see va rahateema…
mõnus oli istuda, kõhu sai ka täis 🙂
no ja siis jälle teekond Telliskivi suunas. sõbranna koos lapsega pööras poolel teel vasakule, me korjasime Bioteegist oma asjad ära ja siis ka igaüks oma kodu poole.
kodus tegin veel laimi-sidrunijäätise valmis, et homme on hea võtta. retsept on kokkajas.
linke ma ei viitsi tekitada, otsige ise kõik huvitav üles. google on hea sait küll 🙂

vihmalõbud

õues käies sai sooja sisse. päeval eriti, aga ega nüüdki külm olnud.
kui ma hispaania keelest sõbranna hoovi, kuhu ma oma lapse mängima olin jätnud, jõudsin, saingi sealt hoovist batuudilt kätte poolmärja lapse. sokid, millest ma vee välja väänasin, oli ta taibanud jalast ära võtta.
ja siis küsis mult, et ‘emme, kas ma tegin midagi valesti?’.
ei, muidugi ei teinud. sest ma mäletan oma lapsepõlvest ka neid sooja vihmaga päevi-õhtuid, kui sai vihma käes õues olla ja ei olnud külm. see on ju täiesti eriline lõbu meie kliimas – sest isegi suvel kipuvad vihmad ikka jahedad olema. mul on hea meel, et selle sooja linnakevade kiuste sai ta mõne tunni väljas vihma käes möllata.
tagasi õnnestus ka sõita kuival hetkel. umbes kolm kilomeetrit on see ots.

kolmeteistkümnes

ma peaksin vist akna lahti tegema, et tuppa sooja saada. kuigi kraadi järgi pole siin ka külm. ometi on mul külm, hullult.
õue minnes ei oska riidesse ka panna. alles oli mingi täiesti külm, nii et ei lähe ju poolpaljalt õue. kuigi vist peaks hakkama harjutama.
ja õhtul ei saa ka midagi teha. hakkasin plaanima ennist, kuid siis meenus, et mul on veel ju kursused. nii et laps saab jälle õhtu läbi toas passida. vastikult hakitud päev, lõunal on tal trenn. aga no ise olen sellised valikud teinud.
samas, kui mulle eile tundus, et ma ei ole väga tõbine, siis täna tundub taas, et ikka olen küll.
muidu on kõik hästi. vist.
ainult päike võiks ka olla.

rahvusvaheline õhtu

ma pole couchsurfingus kuigi aktiivne olnud, aga nüüd juhtus ometi nii, et olen võõrustaja. just sellel nädalavahetusel, kui oli üks pisike sööma-veiniüritus tuttava juures planeeritud.
küsisin siis, et kas võin oma noore sakslanna kaasa võtta. sõbranna arvas, et noh, pole hullu, tal tuleb üks itaallane ka. nii oligi meid neli eestlannat, üks sakslanna, üks itaallane (ja kaks last ja koer ja kass).
kokkasid oli mitu. perenaine ise oli küpsetanud leiba ja teinud mitu määret (isetehtud või sealhulgas). üks külaline oli teinud peedi-juustu-pähklisalati. mina keerasin kokku värske salati ja plaanis olid ka pruunistatud veiseribad – aga viimasest tuli hoopis keedetud veisliha, sest see ajas nii palju vett välja (korralik kodumaine liha ometi..). no igaljuhul, kui vesi oli välja keenud (ja paar korda ära kallatud ka), õnnestus ka pruunistamine 😛
suhtluskeel oli inglise keel ja ma usun, et lõbus oli kõigil
täna näitasin külalisele Põhja-Tallinna eri piirkondi, Jaama turg kaasa arvatud. ja lõunatasime Boheemis.

intrnl80.jpg

lilled lapselt

RM tuli eile koolist ja teatas, et tal on mulle hea uudis ja halb uudis. hea oli see, et üks kinnas on kadunud (no talv läbi ka, pole hullu) ja hea on see, et nad käisid võimlemistunni ajal pargis ja ära tulles korjasid lilli. et nendega koju vändata, oli ta need ilusti võimlemistunni jaoks kaasas olnud mütsi sisse pannud ja siis kotti toppinud.
kui ta need sealt välja võttis ja nägi, et väga lötsis olid, oli ta ise küll väga pettunud olemisega.
aga sättisin need kenasti vette ja pole häda midagi.
eriti hea meel oli tal selle siniliiliakese üle.
ootamatu vaba õhtu lõppes eile ootamatu veinidegustatsiooniga.

lilled004.jpg

kalatu päev

näed siis, kevadine tänavapesu on lõpuks käes. ökoloogiline ja raha säästev 😛
viimase kuu jooksul on lausa paar korda juhtunud, et ühistransporti siseneb üsna suure suurkorvistamata koeraga inimene. uksed kinni ja liigutakse edasi. normaalne või?
või siis peaksin sellest elukast mööda trügima juhi juurde õiendama?
lihtsalt ka kõige leebem ja sõbralikum koer reageerib, kui midagi juhtub. järsum pidurdus näiteks ja keegi astub käpale vms.
paar aastat tagasi oli küll juhus, kus juht keeldus edasi sõitmast, kuni kodanik koeraga polnud maha läinud.
mina ja wordpress oleme ilmselt järgneva paari nädala popp paar.
peale seda, kui ma ühe nurga elamises jälle ära koristanud olen. ja säästusupi valmis saanud.

märkidest, Bioteegist, banaanidest, soolakurkidest ja laupäevast

tänasel lõunal oli kirbukaaeg. vahel on päris hea käia, kui tead, et raha kulutada õieti ei ole. ei teki kiusatustki midagi soetada (vahel ikka kisub mõte ebavajalike asjade peale muidu). aga vaadata on ikka tore. laps sai omale mõne uue märgi jälle. jajaa, tal on nimelt terve linik, kuhu ta kogub märke. täiesti kaootiliselt muide. aga tühja sellest, vähemalt on tal mingi mõte, kui sellistes kohtades käime.
peale kirbuka- ja Mööbeldajatuuri asutsin läbi Bioteegist Kadri juurest. nagu ikka, kuhjas häid ja huvitavaid ja maitsvaid asju (ja minu salajane lootus, et pikapeale kujuneb sellest pisut Nop-i tüüpi koht, miks mitte koostöös kõrvalasuva Boheemiga? kusjuures ma olen valmis nõuga aitama!). seekord olin kokkuhoidlik ja lahkusin munadega. sellised päris-munad, ma tean küll, olen neid varemaltki ostnud.
Jaama turu külastus piirdus seekord peamiselt aedviljaosakonnaga. ja muidugi suurepäraste värskete soolakurkidega, mida juba saada on (ja üldse mitte väga kallilt). poeg nuias kõrval, et meid ikka rohkem võtaksime, sest talle väga maitsevad. no saime ikka omajagu, eks teinekord jälle.
ja ma ei tea, mis jama sellega on, et ma ise neid soolama ei kipu. peaks ikka ära tegema ja nö ‘oma’ retsepti aretama.
kusagil jäid silma sellised, umbes kolm päeva laual seinud välimusega banaanid. noh, eksole, kui ostad poest rohekamad ja siis nende kest on umbes kolme päevaga üsna pruunikas, vot sellised. kilohind oli kas midagi 8 krooni kanti vist. mõtlesin, et hea teha smuutit või ka küpsetada. vahin neid ja tädi teatab, et kui võtate terve kobara (kobaras oli nii 4-5tk), siis saab kuuegaga kilo. ja kui võtta kaks kobarat, siis viiekaga. nii et kokku tuligi kaks kobarat (ja hulk banaani-šokolaadimuffineid, mille retsept on kokkajas).
lisaks söögile oli mu ‘saak’ üks suhteliselt korralik tugev, kuid mitte väga pika teraga kööginuga.
ja poolteist päeva tagasi sulama pandud liha osutus lambaks, mitte seaks. aga seda alles sööma hakates. mis toidu kvaliteeti ei mõjutanud küll, vaid minu meelest pigem parandas 😛

logistika

kui mingil heal päeval arvas laps, et jalgratas on koolis käimiseks palju parem kui troll või buss, siis täna teatas ta, et tramm on parem kui buss – sest trammis on vähem rahvast. nii et kuigi tal on ujumistrennist trammi peale vähem maad ja bussi pealt saaks ühe ümberistumisega otse koduukse ette, eelistab ta siiski trammi.
ma peaksin olema tunni pärast kursustel, aga toit läks alles ahju. sest ma tulen jälle nii, et siis saaks toit lapse jaoks liiga hilja valmis. aga ma pean olema ise seda ahjust välja võtmas.
ilmselt ma lihtsalt hilinen. vähemalt pole see kesklinnas ega eelda tont teab mis kaudu minekut. nagu tööle.