ja katsugu keegi viriseda, et suve ei ole! vägagi on. täiesti suurepärane suvi meie kliima kohta ja rumal oleks loota, et see jääbki kestma.
vähem nahavähki 😛
eile õhtul istusin Radissoni Lounge24-s ja pole parata, selline õhtune aeg seal on lihtsalt imeline. absoluutselt pole oluline, kellega seal suveõhtul olla. sest kui on selline, suvi, siis ongi seal chill. noh, mõni koht on Tallinnas ikka veel, aga ega neid liiga palju ei ole.
muidugi, jah, vaarikamojito.
kirju Suvi.
suure tähega 🙂
Rubriik: päevakaja
time out
ma lihtsalt ei viitsi kirjutada. ma lihtsalt pole sel nädalal teinud arvutis ühtegi asja, mida plaanisin. shame on me! sest osad olid mingid natuke töised asjad.
aga ma lihtsalt pole tahtnud.
reisipiltidest ei tasu rääkidagi.
õu. sääsed. raamat. grill. helkivad ööpilved. mesilassülem. kassid. päike.
ahjaa, kohv on ilmselt piisavalt jahtunud ja neli burgerisaia jagub täpselt nelja lapse vahel ära.
ilus maa
niidud on niitmisel. siin-seal mürisevad traktorid ja ilmuvad uued pallid, täis silo või heina.
puisniit oli niiske ja rohi jaanipäevaks kõrgeks kasvanud. vihmasabingi tuli peale.
sain käe suitsuahjuga valgeks. eelmised ‘kogemused’ on rohkem kui pool eluiga tagasi. ah et ma olen juba nii vana?
suvi :)
mul on puhkusejärgne puhkus. ja pole sel kodumaisel suvel häda midagi. no ei ole jah kogu aeg päike ja soe – aga ausõna, ei tahagi 😛
pilt on nädala tagant.
järelkajad
mulle tuli just praegu pähe, et ma pole isegi pilte veel storagest arvutisse tõmmanud. nii et kui mult küsiti, palju pilte ma tegin, ei suutnud ma isegi ligilähedast arvu öelda. sest mul tõesti pole õrna aimugi.
tuttavad ikka imestavad, et ma pole üldse eriti päevitunud. nojah, oleks see temperatuur olnud alla 30 kraadi, nagu sel ajal normaalne, küll siis oleks rohkem õues ka olnud. sellise 33+ juures (niiske pealegi) lähed õue ikka ainult siis, kui väga vaja. ja kust see jumegi siis? kusjuures oma meelest ma olen küll päikest näinud. ma ju pole üldse mingi hull päevitaja ega pruunistuja tüüp. ma eelistan kerget jumet, mitte mingit karmi päevitust. ehk siis – ka meie vähesed rannailmad jätavad mind tegelikult täiesti külmaks. vähemalt rannasvedelemise mõttes küll.
eile Stromkal oli muidugi lahe. ma istusin pingil ja lugesin, kuni poeg mänguväljakutel mängis. tagi oli ja vest oli ka peal, et jahe poleks – tuul oli ikka päris tuntav.
ja siis, sealsamas, paar meetrit eemal põõsaste vahel olid päevitajad. põõsad varjasid tuule ära ja ega seal muidugi nii jahe polnud, aga kontrast oli muidugi päris olemas 🙂
kontrastidest rääkides, Dallases sai värsket jalopenot kilohinnaga kuni 30 eeku, vast ökopoes oli veidi kallim. Stockmann müüb sama kilohinnaga 411 eeku. nagu päris-päris karm vahe või mis?
ma saan aru jah, et meil nii odavalt ei saa müüa, aga.. ?
küsimärk jääb õhku ikkagi.
sest noh, näiteks arbuusi ja värske maisi hindades ei ole suurt vahet, kui ümber arvestada. need ju ka veidi troopilisemad viljad.
et meil saab 35 krooni eest umbestäpselt 8 nisutortillat ja seal saab selle raha eest ca 30cm kõrguse torni neidsamu, on samuti hämmastav. sest see tortilla ei nõua vegetatsiooniperioodi, vaid peamiselt jahu ja vett, veidi soola ja õli, ning küpsetamist.
kohanemine
ja olengi juba tööl. kiirelt käivad need asjad.
pilte pole veel oma arvutisse maha laadinud, muljet vajavad settimist.
muidu on kõik segamini ja uimane on olla hoolimata kellaajast ja sellest, mida ma teen.
peaks mainima, et probleemid, millele reisil ei mõelnud (jess-jess), on endiselt alles. noh, nagu alati. põgeneda saab ajutiselt – kui just ei põgene päriselt 😛
T- 30h
alles oli reis mägede taga ja nüüd on juba kiire sellega. ehk siis homme kaon kodumaalt ja ülehomme euroopast.
asjad on nagu koos, aga ikka on mingi mure sees, et midagi olulist jääb maha. kuigi ei tohiks. isegi nimekirja tegin ära. ja kotid on olemas ja pass ja piletid juba kenasti oma sahtliski kotis 🙂
muidu on ka kuidagi kiire. ikka on mingid asjad, mis tuleb veel enne ärakadumist ära teha ja selline tunne on, et ei jõua.
kuigi ma tean, muidugi jõuan. kõik, mis vaja, saab tehtud. nagu ikka.
ja siis saan oma kümnetunnise lennusõidu peal rahus magada. isegi selleks on vajalikud vahendid (unemask, kõrvatropid, palderjanitabletid) olemas.
ärge siis mulle paari nädala jooksul helistage, kui just vägavägaväga suur häda pole. saatke sõnum või geemail (pilleriin ätt gmail punkt com).
vot nii.
purjede all
eile oli tihe päev ja õhtuks olin ma lihtsalt väsinud. füüsiliselt ja vaimselt. ja vasak põlv valutas-valutab hullult, sest jahil olles komistasin mingi köie taha 😛 vette kukkuda oleks olnud valutum, aga tundus väga ebameeldiv ja nii valisin laevalae.
lastel oli lõbu laialt. isegi sõbranna tütrele, kes algul kartis, hakkas asi meeldima.
muidugi oli suhteliselt vaikne ilm ka. mis muidugi ei tähenda, et allatuult sõites poleks jaht pidevalt ühele küljele viltu olnud ja mina lastele hullunult karjumas, et hoidku kinni 😛
suvi?
poeg sõitis sõbraga ratastega tükk aega õues, kui korraga helistas, et tema tuleb võtab nüüd ujukad ja rätiku ja läheb randa.
mida nad tegidki.
ja tema väitel polnud vesi külmem kui basseinis, mida ma muidugi ei usu.
aga päris suur kergendus oli, kui ta tagasi jõudis.
ise oli nii rahul, nii rahul.
laupäev, kalaturu ja Kalamaja päevade päev
ma pidasin plaani tänane päev kenasti koos piltidega kirja panna. tundus juba, et ei viitsigi, aga võtan end siiski kätte 🙂
esimene peatus oli uus kalaturg Vanasadamas. eile õhtul kella 8 ajal oli plats veel üsna lage ja käisid ehitustööd. kui me sõbrannaga lõuna ajal sinna jõudsime, oli hullumaja. massid olid meeletud. aga kalast oli selleks ajaks alles ainult selline, mida poestki niisama saab. värskest kalast oli veidi turska, väikeseid latikaid ja punast kala. ühesõnaga täielik pettumus. ma muidugi ei lootnud, et on hullult midagi (no me oleme selline imeline mereriik, järvi täis, kus kohalikku kala kätte saada on ikka päris raske), aga kui turg peab veel mitu tundi lahti olema, et siis enam pole midagi õieti võtta.. tjaa.
ma saan aru küll, et nad polnud sellisteks massideks valmis. aga tegelikult huvitab mind ikkagi rohkem see, et miks kodumaist kala ikka nii vähe saada on? nüüd küll on juba suurpoodides ka midagi – samas ma tean ju, mis hinnaga saab kalamehelt ja näen poehinda ja see vahe on ikka Väga Kohutav. kuigi selge see, et kui sel ajal oleks olnud seda 10-kroonist räime, siis ma ei oleks seda ostnud. 10 krooni eest saan ma räimefileed piisavalt oma vajaduste rahuldamiseks ja puhastamisele kuluv aeg (+ rapped, mida mu kass ei söö) jääb ära.
aga ma loodan, et see asi areneb ja soovin kalaturule pikka iga!
peale kümmetkonda minutit kalaturul suundusime Kalamaja päevadele. sinna oli tung märksa pisem, aga Kalma sauna hoov oli igatahes põnevam kui kalaturg. kala seal ei olnud, aga oli vorsti ja Tagurpidi Lavka oli kohal ja Velonaut ja siis veel mingeid lette ja massaa˛i tehti ja laval ja lava ümbruses oli ka tegemist. ahjaa, voolida sai ka kohapeal ja mõned söögikohad ja seistme või kaheksa kassipildi hulgast sai oma lemmik valida 🙂
teine sõbranna käis oma lapsega raamatukogus muinasjuttu kuulamas ja midagi tegemas ja pärast pidi tsirkuseetendust ka minema vaatama.
Kalma sauna poolt hakkasime jalutama Telliskivi kirbuka suunas, teele jäi suurepärane Bioteek. ajasime Kadriga mõne sõna juttu ja tegime sisseoste – millest enamiku jätsin poodi ootele 🙂 no ei olnud ju mõistlik nt rõõsa koore ja võiga ringi patseerida. igatahes oli lisaks muule müügil seal ka potis maitsetaimi ja üks basiilikupõõsas kolis minu kööki – ma loodan, et ehk ikka jääb kasvama.
Kirbuturg algas mitme põneva ehteletiga. korjasin sealt usinasti visiitkaarte ja flaiereid, et kodus rahus edasi uurida.
muu kirpar oli suhteliselt tavaline, erandiks veidi suurem kogus rohelisi taimi.
mina seekord küll ei saanud midagi, sõbranna aga sooritas paar sisseostu. muuhulgas väga lahedad chopstickid, mustriga ja värvitud ja puha.
järgmine käik oli jaama turule, sest sõbranna sai kirbukalt küll kilo kodumaist mugulsibulat kätte, kuid küüslauku polnud ikka veel. lisaks oli plaan teise sõbranna Kalamaja hoovi maha potsatada mõneks ajaks ja selleks pidime natuke näksi kaasa ostma (lisaks Bioteegi päikesekuivatatud tomatite miniquiche-dele).
päris veider oli näha mingit veidrat küüslauku kirjaga ‘eesti’. no sealt ei osta ju põhimõtteliselt – sest ei olnud need eesti omad ühti. aga ühel tädil olid küll kodumaised, no silmaga teeb vahet. ei olnud värsked muidugi. üks pesa oli kümnekas ehk päris kallis.
aga küllamineku nänni saime kätte 80 krooniga, see sisaldas kilo marineeritud kalkunit grillimiseks + salatinänni.
järgnes jalutuskäik hoopis teise Kalamaja serva, pargi nurka.
sõbranna oli hakanud juba grilli soojaks ajama ja ta laps kargles batuudil. sealsamas, kus koos minu lapsega neljapäeval vihma käes kareldi.
kuna neil oli plaanis minna tsirkust vaatama, nagu eespool juttu, polnud meil tegelikult aega süte täielikku valmimist oodata. aga liha see ei rikkunud. liha tulele ja lihtne salat kiirelt valmis: tomat, kurk, roheline paprika, sool, pipar. ja esimese nälja peletamiseks miniquiche-d.
juttu ka kõrvale. näiteks sellest, kuidas maja teisele korrusele korterit saada ja üldse, et võiks sõpruskonna maja teha, koos ühise sauna ja pesuköögiga. oleks ju soodne ja mõistlik. aga no ei ole see nii lihtne.
sellest rääkisime ka, et üks vaba äripind on sealsamas lähedal saada, et teeks sellega ka midagi. eeskujuks võiks olla NOP. iseasi on jälle see va rahateema…
mõnus oli istuda, kõhu sai ka täis 🙂
no ja siis jälle teekond Telliskivi suunas. sõbranna koos lapsega pööras poolel teel vasakule, me korjasime Bioteegist oma asjad ära ja siis ka igaüks oma kodu poole.
kodus tegin veel laimi-sidrunijäätise valmis, et homme on hea võtta. retsept on kokkajas.
linke ma ei viitsi tekitada, otsige ise kõik huvitav üles. google on hea sait küll 🙂