Rubriik: päevakaja

stop saying ‘I wish’..

Posted on by PilleRiin

ekskursioon ja maakuulamine. ja kõik need muud plaanid.

lapsed (nii suured kui väikesed) tulid üldiselt kenasti toime. kes millega. positiivsed emotsioonid on ülekaalus. imeline vana aed, tuuletu ja päikest täis. niuts. aga ma tajun ka, et omad miinused on sealgi.

sellisel päeval, nagu täna, tundub peaaegu kõik võimalik. mingis mõistuse piires siiski. jalad maas.
eks homne tümitab mind natuke maa sisse ka. aga see paistab siis.

on asju, mis ei ole liikunud nii, nagu peaks, mõni asi aga liigub liiga vääramatult, et üldse kahelda. lõpuks saab kõik täpselt paika, teadagi.

mõned hetked tahaks igaveseks talletada. ‘see on ju sinu aia tagune’, ütles M. autot manööverdades. hetk hiljem oleme sel terrassil, kuhu võikski end unustada.

pardisalatid ja veidi muud kulinaarset

Posted on by PilleRiin

jajah, mitu salatit. ükspäev tegin ise ja täna sõin kuskil mujal. et ehk see tänane, no ma ei tea. ütleme nii, et oli huvitav, aga hinna-kvaliteedi suhe ei olnud kohe üldse paigas. selle raha eest oleks võinud kuidagi vingem olla. visuaalselt kusjuures oligi, aga kui vaadata, mida ja kui palju (vähe seal oli).. äh, olgu siis. piisava hulga saiaga sai kõhu täis 😛

juustupoes oli ka täna palju rahvast. ma küll ajasin lausa juustunoa maha, aga ikka ei olnud aega neil meile tähelepanu pöörata. jalgu trampima ei hakanud ka. tegelikult on ikka nukker, no ilus ruum see Rotermanni kvartal, aga aatrium on küll üsna välja surnud.

Sadama turg, nämm-nämm (ja nutt rahakotis). basiilikule on rosmariin ka seltsiks nüüd. ‘viige rosmariin suveks õue’, soovitas tädi.. no pekki, ma ei saa selleks suveks seda õue ju ometi!
trammist väljudes lõin vasaku põlve ära. mõtlesin, et ah, mis seal ikka, aga täitsa valutab. eks värvub siniseks ka.

koduse pardisalati retseptipõhi on pärit blogimaailmast, nagu ikka. koguseid ma väga ei passinud, põhjaks on ee.. rooma salati ja frillice segu. ja kuna see pidi lapsele minema õhtusöögi pähe kirja, siis sai pardirasva sees eelnevalt keedetud kartulit ka praetud ja salatile lisatud. värske kurgi jupp sai ära pandud. sibul oli valge (juurdlesin isegi tükk aega porru üle, aga jäi sibul).

tegime ära

Posted on by PilleRiin

igatahes. eile sai ära tehtud, planeeritud 11-15 tööpäev venis paar tundi pikemaks, pärast veel jupp seltskondlikku suhtlust ka.

väga tõhus päev oli. kuigi see koristatud nurk kaugelt ei paista üldse palju puhtam. aga endine putkaalus on silmnähtavalt kenam. kahju, et sinna ei tule see terrass, mis me lootsime. aga kohalikud ütlesid, et need mehed, kes selle puhtaks tegid, on kangelased.
aiavärvimine – osa jäigi värvimata. samas, arvestades, et värvi saime niisama ehk aitähi eest, on ju vahva, et niigi palju sai. natuke pikendab selle aia agooniat, nagu me naersime.
kaks kärutäit sodi läks Paljassaarde. kummaline, et info järgi peaks seal olema põhimõtteliselt praktiliselt kõige vastuvõtt tasuta, reaalsus oli see, et pidime üllatuslikult maksma. nojah, ega meil ei olnud see värk väga sorteeritud, samas, ma ei tea.. et siis imestame, miks sodi loobitakse igale poole? tegelikult jäi üks hunnik meist ka veel ma ei tea mida ootama. sest jäätmejaam lihtsalt pandi kinni.

vingeim üritus oli bussipeatuse kraamimine. põhimõtteliselt oleks võinud seda ka performance‘na esitleda. bussi ootaval rahval oli kindlasti väga tore. juttu tehti ka. saime muuhulgas palju väärtuslikku tagasisidet. selgub, et kui sa ikka internetis ja sotsiaalvõrgustikes ei ole, siis jääb suur osa infot saamata. ehk et mulle võivad igasugused flaierid ja asjad tunduda tobedad, aga suurele hulgale on need olulised. või siis jah, igasugused plakatid ja muu selline.
võtsime teadmiseks.
peatuse saime ka puhtaks. põrandaharjaga sai tänavat koristatud lausa. nagu üks osaleja ütles: ega muidu nalja ei saa, kui ise ei tee.

lahe, et mõned liitusid meiega nö jooksvalt. ja kummaline, et osad, kes samas elavad, olid väga ignorantsed, et mismõttes nemad nagu peaksid midagi tegema.
see on ka kummaline, et suurem osa majast on tühi. ometi on tegu ju hinnatud piirkonnaga. et üüritagu siis välja või midagi. arusaamatu mu jaoks.

hiljem sai trammis suurt kuud vahitud ja JubeJussi juures lapse lõõtspilliimprovisatsioone kuulatud.

ning väga palju mõtteid ja ideid kogunes ka. võiks öelda, et mõttetalgud käisid muude talgutega koos 😛


pildi tegi meie talgujuht.

taas üks kena päev

Posted on by PilleRiin

ma kohe ei tea.. imelik on ju jälle kirjutada, et kuigi kõik ei kulge päris nii, nagu võiks, on üldiselt asjad hästi. mõni pisiasi on praktiliselt sülle kukkunud (küsimise vaevaga), mõni uus uks on avanemas, mõtted liiguvad. tõesti, aeg muutusteks? elu ise ütleb seda mulle, röögib lausa, võiks öelda.
muidugi on kõigega natuke hirme. aga no kuradit, jänes šampust ei joo (ja julge hundi rind on haavleid täis :P). onju eksole?
aga edasiminekut ei tohi karta ka.

laps oli eile nii tubli, esines vahvasti. tema pala oli üle kahe minuti, nagu video pärast tunnistas.

millest ma nüüd pidingi..

Posted on by PilleRiin

mingi imelik vaba päev. mitte, et meil neid liiga palju oleks, aga tänane on selline veider küll. et kuna eile oli mingi angloameerika jooma-koomaõhtu, siis täna saab välja magada? või?

igatahes, pole midagi, paar tundi ajugümnastikat ka tehtud. sellist meeldivat. isegi kergelt tuikavast peavalust (eilsest veejoomisest või?) sain selle käigus lahti, oh imet.
ja taas kord kinnitus sellele, et vahel on vaja lihtsalt keegi appi võtta ja asjad liiguvad. seekord olin siis mina see abiline ilmselgelt. aga samas puudutab see kõik mind ka piisavalt. loodame-loodame! 🙂

see lõputu kevadkoristus.. vaikselt kuskilt nurgast alustasin. peab ära tegema. vaja elamine viisakaks saada. jajah. isuäratavalt viisakaks.
järgmine teema on riidekapp. vist. kui ma julgen..

eelmise nädala teenindusteemaline artikkel ilmus Õhtulehes. nõustun, nõustun. nii sellega, et naerata, ja sind teenindatakse meeldivalt kui sellega, et see teenindaja ilmselgelt saab ehk veelgi pisemat palka, kui mina, ja oluliselt rohkem sõimu, nii et mida tal ikka naeratada. aga kui ta püüab sinu naeratuse, siis muutub ka tema nägu.

tänane totter idee on failblogis. ega seal pakitakse jah kõik totratesse väikestesse ja õhukestesse kilekottidesse (mitte nagu meil), et peadki oma ostud mitme koti vahel jagama. ja kesse loll siis riidest kotti kasutab? parem üks plastikjunn juurde tekitada..

selle aasta tuulelohesoov on näiteks Bilboquetis. darth.. nämm!

kollane

Posted on by PilleRiin

need pole küll need lilled, millest ühe Kalevi kommipoe müüja omale sai. laps oli ühte kotti pannud natuke liiga erinevaid komme ja müüja sorteeris need lahkelt kahte osasse vastavalt sellele, kuidas kassast läbi lüüa saab.
lisaks oli seal üks šokolaadikoogipulber kaks ühe hinnaga pakkumises, nii et mu laps lõpetas just oma elu esimese koogiteo.
allahinnatud assortiikomme ei olnud, küll aga šokolaadi tervete metsapähklitega.. seda sai umbes pool kilo ära ostetud 😛 no ja nipet-näpet veel.

A.G.A.N.-is oli üks päris kena kleit, aga ma igaks juhuks ei proovinud. üldiselt on see Rotermanni aatrium üsna surnud koht, pole seal enam eriti ühtegi poodi. juustpood ja veinipood.. no ja äkki midagi veel. juustupood oli paksult rahvast täis, peab mingil teisel hetkel tagasi minema, et maitsta. samas lõunapoolsemaid juuste väga ei olnud – neid, mis hetkel natuke aktuaalsemad oleksid.
omakorda meenub selle peale, et pean mingi mõistliku hinnaga anšooviseaugu leidma..

grill-tšill. väike jala- ja seljavalu samas ei ole hea. aga – hoiabki maa peal. muidu varsti lendaks vist, totter naeratus suul 😛

jazzitramm

Posted on by PilleRiin

see päev on jälle lihtsalt kuskile ära läinud. ometi sai varakult alustatud.
kui ikka pole vaja, siis ma ei suuda väga omale ajaplaane koostada või ka mõttes tehtud plaanidest kuigi täpselt kinni pidada – vähemalt seni, kuni asi puudutab ainult mind.

näiteks Jazzkaare trammiprojekt sisustas oluliselt pikema aja, kui mõtlesin. no et sai peaaegu et linna tagasi sõidetud ka (laps, muide sõitiski, mina lahkusin ikkagi mingil hetkel).
kui ette teada, et selline asi (peamiselt improvisatsiooniline) toimub, siis on päris tore sõita. piletikontrollid käisid ka, selleks tuli joonelt üks MuPo-laul 🙂
mõne suvalise pealetulija ehmatas see asi muidugi ära küll. no ei olnud kusagil silti trammi küljes ju ka, et jazzitramm või midagi. mingi inimene vist isegi õiendas midagi, kuigi enamik siiski paistsid pealtnäha päris hästi toime tulevat.
müstilisem oli see, et kui tramm peaaegu Koplisse jõudis, hakkas hoopis trammijuht õiendama, et talle ikka ei sobi. ometi oli luba ja kokkulepe trammipargiga olemas (mida alustuseks ka juhile näidati). et tööandja ilmselgelt ei olnud informeerinud vastava trammi juhti toimuvast muusikaüritusest. pikk tramm, muusikud taga otsas.. nojah.
et Koplis sai siis tagasisõiduks kolitud teise, lühikesse trammi. selle juhiga räägiti kohe sotid selgeks ja korralikult ning mängiti juhi tellimisel ka bluusi. ja hiljem oli repertuaaris ka lastelauluke, kuna trammis oli mõnigi laps (no selline aiaealine).

igatahes, nagu juba aru võis saada, siis minu isiklik laps keeldus trammist lahkumast enne, kui muusikudki. ning leidis, et lahe sündmus oli.

kevad lõhnab kui kollased nartsissid.

kotitäis aed- ja puuvilju..

Posted on by PilleRiin

tihedale ja ülimalt vahvale nädalavahetusele järgnes üpris tihe esmaspäev. kuigi noh, võib mõelda, et mis seal siis ikka, ega seminaril istumine ei ole midagi väga hullu.
aga ikkagi väsitab ära, nii et nüüd leban laibana diivanil ja otsaees on mingi pinge. hiljem hakkan seda vaikselt lahendama.

seminari korraldajate poolel on pealegi kasulik olla. nii palju, kui mina olen korraldustega kokku puutunud, on süüa üle jäänud, nii ka seekord. mul oligi lillkapsavorm plaanis 😛

üleüldse, sain taas kinnitust, et peaks oma pilte sobrama ja osa ka müügiks üles viskama. sest selliseid meeleolu- ja toidupilte on ka vaja. peaks end ainult kätte võtma ja hakkama tegelema.
ning kuu lõpuks peaks mingeid asju välja printima, suurelt. sest .. ühepäevane näitus(-müük) oleks täiesti sobituv kõige muuga, mis niigi plaanis.

tellitud raamatud tiksuvad ükshaaval. kamba peale tuli väga soliidne tellimus, ma arvasin, et pannakse ühte kasti, heh, ei midagi. kuidagi totralt tobe tundub nii, aga eks nad ise teavad.

uued kingad olid üllatavalt mugavad. terve päev jalas ja jalad terved. konts, muide, oli kõrgusest hoolimata ebamugav. 5-naela-kingad..

puuviljad, raamat ja homme-magame-kaua.

jazz ja kaar

Posted on by PilleRiin

Jazzkaare ilm peaks olema päikseline 🙂 aga küll läheb ka, nagu ilmateade lubab.
muidugi, Jazzkaare telk on ohtlikult lähedal Sadama turule, aga küll ma selle ka kuidagi ära haldan.

siinkohal muidugi ma mõtlen, et kas sellise telgi heli on nüüd just nii hea, kui peaks (päris ‘tore’ on ju kuulda, kui Erm ütleb otse välja, et peale Sakala lammutamist on raske leida suurt saali, kus heli kõlaks jazzile sobivalt.. tõesti, vähemalt Nokia ja Saku suurhall on küll kohutavad kohad muusikaürituste jaoks), aga ilmselt nad ikka on selle korralikult läbi mõelnud. kurb on see, et mõnel esinemisel, kuhu tahaks, jääb käimata. aga teisalt ei saagi kunagi kõike, mida tahad. valikute küsimus siiski. seekordsete valikute juures lähtun lapsest ja tema huvist. küll ma ise jõuan veel.
hästi lahe on, et neil on ka tasuta üritusi linnaruumis. nii et tegelikult ei ole meie oma kava veel üldse päris paigas.

igatahes, igatahes. see mu noormees esineb ise ka maikuus paar korda. vat siis, kuidas nad kasvavad..
esmaspäeval Riigikogu lahtiste uste päevale pole mõtet pooleks tunniks temaga ometi minna. eriti arvestades sealsete koridoride pikkust. samas vaade kohvikust on päris kena.