mulle kuluks koristamise juurde abiline ära. selline suurpuhastuse moodi koristamine enne poisi homset sünnipäeva, kui kõik vanavanemad kohale tulevad. peab kuidagi oma suure toa saama suure toa moodi välja nägema. pooltõbisena on seda üksi lapse kõrvalt üsna tüütu teha. samas, ei teki jälle mingeid mõttetuid vaidlusi teemal mis kuhu ja miks panna, vaid saan ise vaikselt toimetada.
aga siiski oleks kasvõi moraalne tugi vägagi abiks..
Rubriik: päevakaja
viiruserünnak
mul on juba paar päeva kahtlane tunne olnud. kahjuks ongi see tõeks osutunud. täna olen ma ikka üsna haige. pole midagi kasu sellest, et juba 2 päeva olen tasakesi ravida püüdnud. ähh. vastik umbes kurk ja lõõrid!
11:45
küll on hea, et olemas sõbrad, kes orgunnivad põdevale inimesele sidruni + imehea õietolmuga mee, tagastatud termoses üllatusena kuum teegi sees hakkamas 🙂 pisikud, hoidke nüüd alt!
karstialad jaanuaris. kõrgvesi.
ausalt öelda olen ma siiani üllatunud, et ma vabatahtlikult ärkasin laupeäval natuke peale 7t. nimelt olin end kirja pannud Looduse Omnibussi reisile Tallinna ümbruse karstialadele. no ausalt, kell 7 ärgata on minu jaoks ikka ekstreemsus.
aga ma olen rahul. hommikupoolne ilm oli küll imeline, Tuhala nõiakaev kees ja minu meeldivaks üllatuseks liitus reisiga ka Allar, taiplikult statiivi kaasa võtnuna.
kõik kahe peale olnud 1,75 liitrit teed sai ära joodid, vähesed võileivad söödud, Stroh80 lõplikus saatuses ei ole ma kindel.
koos lapse ära toomisega õhtul vanemate juurest venis päev küll pikaks, aga ma olen rahul.
siiani mõtlen, et kas ma ise puterdasin ühe mälukaardiga ja see oligi mul tühi, kui ma arvasin, et mingi jama juhtus.. või ikka läksidki mõned pildid kaotsi. ootan, kuni Allar oma kaasaskantava mäluketta pealt kõik pildid mulle ära saadab, siis otsustan. õnneks ei olnud need kõige olulisemad pildid.
panoraampilt ei tulnud välja. säriaeg oleks pidanud lühem olema, nüüd jäid võtted udused ja pole mõtet neid kokku kleepima hakata.
hakkas sadama
lapsel oli õigus, kui tahtis oma vihmavarju õue kaasa võtta. muidugi selgus see liiga hilja ja kodust liiga kaugel.
operatsioon CF tühjaks
tahtsin eile ja täna tehtud pildid arvutist maha võtta, aga ühes USB pesas on mingi junn (et õpilased sinna vist midagi ei topiks ehk just see, mida ma teha tahan 🙂 ja teises on hiir. hmmhmm.. vahetunnis äkki proovin hiireta pildid maha tõsta. teoreetiliselt peaksin oskama, praktiliselt pole ammu proovind..
hiljem: ei õnnestunud, loomulikult pole kõiki õigusi. hah. peab nüüd uurima mingeid arvutiõpetajaid ilmselt.
jahe uni
ma pole jälle harjunud kell 7 tõusma, samuti nagu 11 ajal õhtul magama minema. eks nädala lõpuks saab rütmi korda, aga siis pöördun tagasi tavalise elurütmi juurde ja kui kord jälle on vaja 7st tõusma hakata, hakkab kogu jama otsast peale.
jah on ka. kas unest või ongi? vist ongi, sest ma ei ole ainus.
õhtul üritaks Räpina peal pilte teha. hommikune hea valgus jääb juba tundide ajale ja ma olen ju ometi nii korralik, et ei hakka poppi ka panema – kesse pärast ise õppida viitsib, tunnis kuulates on ikka lihtsam..
kiire algus
aasta on alanud väga kiirelt. ma loodan, et edaspidi tempo natuke maha läheb.
kuigi karta on, et ei lähe.
homme kaon lõunasse.
2005
head uut aastat kõigile!
et soovide täitumine jõuaks sammu võrra lähemale, et unelmad ei jääks pelgalt unelmaiks, et päikest oleks palju ja sära veelgi rohkem! 🙂
aitäh kõigile, kes on eelmine aasta siin käinud ja loodan, et suudan ka uuel aastal teile midagi toredat pakkuda 🙂
meeleheaks iseendale
pühadejärgne jäätis..
kohalikus endises 24h alkopoes ei olnudki vaniljekat shokolaaditükkidega. nii et on päris shokolaadijäätis. kohvijäätist pole enam vist üldse kahjuks 🙁
luban endale, et peale seda jäätist olen tubli.. ja millalgi täna õhtul koristan natuke erinevaid paberitega kaetud tasapindu selles toas. eile õhtul õnnestus mõned köögitasapinnad üsna edukalt tühjendada 😉 muidugi on igasugu kraami seal veel piisavalt, aga üle tüki aja siiski suhteliselt viisakas vaade.
see jõul
jõudsin just praegu selle mõtteni, et miks ei võiks tänane päev olla nagu kõik teised? selline tavaline. ehh…
aga peab ju arvestama teistega enda ümber ja nende ootuste-lootustega.
tegelikult on see asi sügavam.
ma olen lihtsalt ilma mingitest asjadest, mida tahaksin – ei, need ei ole materiaalsed asjad – ja pean olema sellega, mis mul on. sest elus ei anta teist võimalust.
igatahes… valgust ja sära teie tuppa ja hinge!