mulle jõudis pärale, et homme kiman kooli ära. mingi tempokas nädalavahetus on olnud, aga ma pean ju ometi ütlema, et siit pole lähipäevil eriti midagi oodata.
omal on kahju, et nr. 3 siia nädalasse ei mahtunud, sest sisuliselt on see ju olemas ammu.
Rubriik: päevakaja
tasakaalupäev
eilne pool-laip päev on kompenseeritud tänase peaaegu üleajava energiaga.
kummaline, kuidas mõni väike otsus järgneva teoga võib nii palju positiivset anda, isegi kui faktid räägivad pigem energiapuuduse kasuks 😉
apelsin on ka abiks 😉
kella-viie-hommikukohv
ma joon oma tänast hommikukohvi.
jah.
praegu.
ma ärkasin kell 8.35, peale seda kui olin praktiliselt üleval olnud 5.13-7.55, kui laps lihtsalt ei maganud. minu õnn, et tundsin end eile õhtul piisavalt väsinuna, et tavalise poole ööni ülevaljõlkumise asemel koos lapsega magama minna. eks oma osa oli sellel, et teadsin, et täna hommikul ma pean kusagil kindlaks kellaajaks kohal olema ning äraütlemisvõimalust pole.
igatahes.. peaks vist virguma hakkama..
vastlatõbine
mhh.. absoluutselt ebasobiv aeg haigestuda. üleüldse oli plaan, et ma ei jää rohkem haigeks sellel talvel, aga tundub, et keegi teine otsustab minu eest. ja absoluutselt ebasobivalt. brrrrr. lisaks tänasele vastlapäevale (rahvas on hernesupile kutsutud) on mul vaja ka järgmiseks nädalaks mingeid kooliasju veel teha. niimoodi see küll ei õnnestu..
suhteliselt vaiksed päevad
a) ma olen vanematekodus nn. maal 😉
b) laps on tatine või õigemini köhane
c) pärastlõunast lähen pulma – näis, kauaks.
pressi? mina?
oleksin ma täna töö juurde sünnipäevale minnes viitsinud kaamerakoti ühes vedada, oleksin ma jälle saanud ühele päevalehele natuke tööd teha. mitte et see honorar märkimisväärne oleks, või oma nime nägemine mingi pildi all. või et ma üldse seda niiväga igatseksin. pigem on see üllatav, et peale paari korda ikka veel leitakse, et kui muud võimalust pole, siis ma võiksin välja aidata..
sisuliselt olen ju ’inimene tänavalt’, kellel on lihtsalt tibake üle keskmise kaamera ja kes puhtjuslikult töötab füüsiliselt sobiva koha peal..
perenaise tuim päev
kui ma nüüd end kodust välja veaksin, saaks tänase päeva ehk plussigi veel. siiani on küll.. nojah, mis ma hädaldan, hulga pesu triikisin ära. aga et süüa teha, peab nagunii poodi minema.
aga kaks tattnina ümberringi on küll natuke tüütu 😉
natuke hiljem: ma teadsin ju küll, et eelmine kuu tuli mul olude sunnil üsna vähe tööpäevi kokku, aga ikka oli ebameeldiv üllatus palk kätte saada ja kohe igale poole laiali jagada. ma tean küll, et rahast pole ilus rääkida – ma räägin pigem rahatusest.
ande mu tuju nüüd tagasi!
õhtuks..
ma võtan omale vabaduse olla lihtsalt õnnelik 🙂
ma ei seleta seda siin lahti. vähemalt mitte praegu. selle asemel parem naudin.
lõppeks tuleb olla rahul ju sellegagi, mis on 🙂
.. laia lund
tahaks minna loodusesse laia lumesadu pildistama. aga pean haige lapsega kodus kükitama hoopis. elu on vahel neetult ebaaus mu vastu!
see teisipäev
kuidagimoodi peaaegu õhtusse saadud.
tänane kummaline elamus: mõttetult ründav projekteerija. seoses praktikaga jälgin natuke ühte Tallinna-lähedast detailplaneeringut, täna oli järjekordse eskiisprojekti arutelu. enamikele kargas pr. Projekteerija peale, et püsime teema raames; aga kui mina esitasin ühe väga konkreetse ettepaneku, tahtis, et ma talle mingeid asju defineeriksin ja enne, kui ma jõudsin talle midagi vastata, hakkas oma nägemust asjast rääkima – pealehüppavalt. brr.
poiss oli päeval vanaisaga kahekesi. kuuldavasti said üsna kenasti hakkama. aga minu viirus on nüüd temani jõudnud, turtsub ja köhib. autos jäi magama ka peaegu kohe, kui koju sõitsime – lõunat ta loomulikult polnud maganud. näis, mis öö ja homne päev toob..