Rubriik: päevakaja

nii, jälle tööl.
vahapeal toimus majasisene kolimine, oleme endisest umbest ruumist sattunud ülejahutatud ruumi. kuidas saab ühe maja ventilatsioon olla nii ebaühtlane? eriti, kui see on nö uus maja ja pole see ventilatsioon hiljem juurde ehitatud, vaid kohe siia planeeritud.
ja lapse pärast on ka mure. siiani polnud mingit probleemi vanaisa juurde jäämisega, aga ilmselt oli eelmine nädal mu vanemate juures talle liig. esmaspäeva hommikust reedeõhtuni oli ta seal, mina olin kooli lõpetamas ja kogu see aeg ei näinud. täna hommikul jäi ta minust röökima. ‘nutma’ oleks pehme öelda selle kohta. oli täiesti selle vastu, et ma ära tuleksin, ükski mu lubadus, et ma tulen õhtul tagasi, ei aidanud. absoluutselt ahastamapanev oli ära tulla.
aga ta oli ikka kenasti rahunenud (nagu ma tegelikult arvasingi) ja mu koolivaheajal olev vennapoeg oli temaga mingeid lego-asju teinud. aga ma kardan natuke homset hommikut, sest homme peab ta ju ka sinna jääma. ja kui ma täna võisin lubada omale seal aja venitamist, siis homme seda ei saa.
ja ma ei tea, kuidas seda pikemas perspektiivis lahendada.

mõnikümmend minutit tagasi helises välisukse kell. ei teadnud kedagi endale külla tulevat, aga mis siis ikka. võtsin toru ja teiselt poolt vastas noormehe hääl, tutvustas ennast ja oma kaaslast ja ütles, et neid huvitab minu arvamus. edasi tuli see, mis ma arvasingi – jutt Jumalast ja riigist, kus kõigil inimestel on hea. väitsin, et minu meelest on inimesed sellised, et alati on mingi hulk, kes pole 100% rahul – see ei olekski inimlik. ma ei jõudnud selleni, et tegelikult peab hea tajumiseks ka kurja nägema ehk siis kui on kogu aeg ja püsivalt hea, siis ei ole võimalik sellest aru saada – või siis oled mingite uimastite mõju all koguaeg, mis panevad sind hästi tundma (ja ka sel juhul peab ilmselt doose aja möödudes suurendama ju?). kõne katkes ja kohe helises uuesti. noh, edasi oli siis juttu ikka väljavalitute riigist ja et muutused peavad toimuma. avaldasin siis oma arvamust, et küllap toimubki, läbi ökokatastroofide – aga kas see inimkonnale mingit lõpmatut õnne just toob? kõne katkes veel ja kohe jätkus jälle. poiss leidis, et mul on toredad ja õiged mõtted, aga et Jumal on seda kõike ette näinud. ma väitsin, et ma nimetaksin seda siiski maakera ökosüsteemiks ehk tervikuks, aga nõustusi, et ju see on nimetuste vahe 😉 ühe korra katkes veel. nüüd jõuti selleni, et neil oleks mulle üks raamat. ma ütlesin neile tõtt, et mul on toas riiulil mitu raamatut, nende seas ka paar erinevat Piibliväljaannet – ja et ma olen Piibli ka läbi lugenud ning arvan, et ka nende poolt pakutavaga üldjoontes kursis. igatahes tänasime seejärel teineteist vastastikku meeldiva vestluse eest ja lõpetasime.
ah et miks ma sisse ei lasknud neid? no kuulge.. pealegi jagus neil kenasti kannatust ikka uuesti mu korterinumbrit valida 😉

igatahes sain lõpueksami KA viie, seega.. hmm.. ma vist lõpetan kiitusega, tundub nii 🙂
et reedel kell 13 räpinas siis, kes tahab lilli tuua. järelpeo võib kunagi tallinnas ka teha 😀
ausõna, olen õnnelik küll 🙂
P.S. kõik pöidlahoidlad on eriti tänatud 🙂

tänase tuupurpäeva lõpuks sain laheda lugemise Darja blogist.
see koht on üldse lahe lugemine.
ja tegelikult ma olen äsja järvest püütud kala ostnud küll.. paari tunni pärast on juba üsna surnud.

kui keegi arvab, et mul on ülehomseks eksamiks kõik perfektselt valmis siis..

mida rohkem ma süvenen, seda vähem ma tean.
                                                  appi!

jess! 5 käes! ma olen nii tubli-nii tubli!
ja mu abilised, kes mind aitasid igatpidi, samuti 🙂
nädala pärast eksam..

pean oma kaitsekõnet veel koondama. ma ei mahu 10sse minutisse ära praegu. aga mida siis veel välja võtta? või öelda, et ei tasu sõita ju 250km sinna ja 250km tagasi ainult 10 minti pärast, andke rohkem aega? 🙂 sest kogu see jutt on nagu oluline ka.. hmhm..

vahelduseks mängin powerpointiguru (tegelikult ma pole seda iial enne kasutanud) ja teen oma lõputöö kaitsmise presentatsiooni. ülehomme toimub selle esitlus.
nädalavahest on veel giga jagu pilte töödelda.

.. kulus rattaga töölesõiduks. mõni valgusfoor, mõned toppamised, väike ringisõit vanalinnast (rannavärava mäel on mingid remonttööd). nagu arvata oli, oligi kõige hullem tegelikult vene kultuurikeskuse-viru tänava vaheline lõik ja kõik see, mis jäi kaubamaja-radissoni ümber. ja see jope ikka ei sobi rattasõiduks, ajab higistama. praegu veel on dushivariant töö juures.. ning mingi kampsiku-jaki tööl pealeviskamiseks oleks pidanud ka kaasa võtma, peale seda higistamist on siin natuke jahe istuda.