hiline töötamise taustaks õhtune telekas ja .. laul .. mis tekitab mingeid kummalisi seoseid. ei, mitte konkreetne laul, aga fiiling.. (jah, ma ei vaata neid saateid muidu, seega pole kursis.. aga tühja sellest).
mingid kauged asjad. mingi kauge ilu ja kauge valu.
mingid asjad, mida oli liiga vähe ja liiga kaua.
mingid unustatud pildid ja helid ja lõhnad ja maitsed.
vanalinn, külm tuba, keegi kõrvalolija.
mingid valikud, mingid segadused, mingid valed.
koosolemised-eemalolemised.
pildid, mis siiani segadust külvavad.
teadmatus ja ..hirm. ei, ma parem ei kohtu.
mingid hoopis kummalised seosed olevikus.
ma pole sellest kõigest ammu kirjutanud.
aga ma ei suuda hoida kõike nii neutraalsena kogu aeg.
Rubriik: mõjutused
minek
olgu. siit-sealt läbi ja lennukile. õhtune Brüssel ootab mind!
uppuja päästmine on uppuja enda asi
öö läbi oli ühes ninapooles nohu.
see oli üks põhjuseid, miks ma magama ei jäänud, öö läbi vähkresin ja hommikul katkendliku unega olin ning enne kella üleval.
aga see ei olnud ainus.
ma lasin liiga palju mõtteid omale ligi.
loogika järgi ei tohiks ma veel haigeks jääda, sest kiire ja pingeline periood ei ole veel läbi.
või siis on see viimane ots kõige kiuste, mida ma üritan, siiski liiga hull olnud?
ma ei tea enam, mida teha.
pidetu-kodutu tunne on.
lahendusi ei olegi olemas.
This line is burning
Turning to ash as it hits the air
Every step is a day in the week
It’s a Sunday or Monday
A march over months of the year
This life is burning
Turning to ash as it hits the air
Every death is an end in the race
It’s a stopping and starting
A march over millions of years
Travel. Arrival
Years of an inch and a step
Toward a source
I’m coming to you
I’ll be there in time
This land is burning
Turning to ash as it hits the air
Every line is a place on a map
It’s a city or valley
A mark on these miles of fields
Travel. Arrival
Years of an inch and a step
Toward a source
I’m coming to you
I’ll be there in time
This line is burning
Turning to ash as it hits the air
Every step is a day in the week
It’s a Wednesday or Thursday
A march over months of the year
Travel. Arrival
Years of an inch and a step
Toward a source
I’m coming to you
I’ll be there in time
I’m coming to you
I’ll be there in time
Take this
Mute mouth
Broken tongue.
Now this
Dark life
Is shot through with light
paar sotsiaaldisaini mõtet veel
mulle meeldib see Mathilda Thuni slaid. mõneti võiks võtta seda nagu SWOT-i, kuid loob uued dimensioonid.
teine imehea slaid, mida Thun näitas, oli Stewart Brandi raamatust ‘The Clock of the Long Now’. see graafik jagab ühiskonna/keskkonna kuueks kihiks ja näitab nende suhtelist kiirust üksteise suhtes. seejuures aeglasemad stabiliseerivad kiiremaid või midagi sellist.
ma parem ei seleta liiga palju siia juurde, pildid ütlevad ise piisavalt.
ilu päästab
Uus päev on alanud, küll ootusrõõm on ehk kõige pisem.
Ma naudin pilve päikest, südamesse armastust.
Ma ei tee sest saladust, et asi on vaid mõtlemises,
kuid las ma ütlen, kallis sul on ilus naeratus.
Kas on see lauldud, kirja pandud, ehk on seda
ema loodus puutunud või lihtsalt usud nii.
Ja see on jumala poolt nähtud vaev,
nii kõikjal kus ma olen käinud
mida kogend, näinud, tundnud
ka autod, tsiklid, relvad,
isegi tuumaseen ja surnuaed.
ilu täidab inimesed
ilu täidab maailma
ilu meie sees ja keskel
ilu päästab maa.
Sa ära hoia headust endas ela rõõmu kuulutades,
küll siis ka kahtlused et kas see tuleb välja või ei
on kehtetud.
oled ilus ei saagi teada, seda öelda unustades,
mis ilu vaatajate silmades, kui suu keeletu?
tahan, et need silmad särax oleks õnnelikud,
küll siis ka pilt,mis näed on soovi võrra ilusam
kaunisasjad eksitavad ehk on ka õpetlikud –
see on ju ainus asi mille üle vaielda!
ilu täidab inimesed
ilu täidab maailma
ilu meie sees ja keskel
ilu päästab maa.
kõik ihaldatu võib vabalt ollagi seal vaateaknal,
sai võta võimalust, kui möödudes ma uudistan,
tihti on et võlu kaob, kui seda puudutada,
ei riski – oskan uinuda aint, siin kui unistan,
on valetatud varastatud, ning on peetud sõdu
edevad nad on end ilu nimel ohverdanud,
nägusad ei kannatagi mitte ühtki võrdlust
seal alati on keegi kõrval koldedam,
ilu täidab inimesed
ilu täidab maailma
ilu meie sees ja keskel
ilu päästab maa.
JUMAL:
igaühe veri on püha, sinu veri,
igaühe süda olgu palvekandikul,
minu poole tõstetud, sinu süda,
igaüks on kui klaasikild liivas,
sügispäikeses tantsiv puuleht,
pehme, ei kusagilt langev sulg magamistoas,
sina oled,
igaühte on vaja
igaüks on oluline
teist panen ma kokku midagi suurt ja veel kaunimat,
kaunimat, kui sa mõista suudad,
kõike ei saa seletada
armasta, ükskõik kui piinarikas see ka poleks,
see on minu tahe,
ükskõik kui tühi see ka ei tunduks,
see on minu tahe
Massive Attack – elamus
sissejuhatuseks: Massive oli vägev.
me jõudsime just siis, kui soojendusbändi kama kokku korjati. no mida ma seal end ikka soojendan, minu jaoks oli oluline Massive ja vaid see.
nad alustasid täiesti viisakalt ja kiirelt, ei pidanud tea kui kaua ootama.
ja pettuma ei pidanud ka.
hästi vinge oli see, et selline suhteliselt stuudiobänd suutis ka lavalt täiesti pädeva saundi tekitada. ning kas see on nende suhteliselt mürarikka (kuid puhta) muusika omapära või mis, aga see loll Saku suurhall ei söönudki heli väga ära. variant muidugi, et me seisime lihtsalt niivõrd hea koha peal 😛
imelist valgusshowd lubab suur osa esinejaid. ma ei ole pädev selliseid asju hindama, aga huvitav oli see kindlasti. igal juhul mitte väga tavapärane. kusjuures tegelikult nende valgusribadel mängis ju täpselt kaks värvi – aga seda oli piisavalt. asjale andis juurde muidugi see, et ei olnud ühtlane valgusekraan, vaid just sellised ribad, millede vahelt sai ka valgust heita. ning alahinnata ei saa ka tekste, mis seal jooksid. isegi kui need tundusid kaootilised.
noh, muusikat kui sellist ma ei kommenteeri. sest kui see meeldib, siis see meeldib nagunii ja kui mitte, siis pole minu asi kellelegi selgeks teha, et see on hea.
see oli muidugi kaval, et pikkida vanu hitte (Teardrop, Inertia Creeps, Safe from Harm jt) uute lugude vahele. uued lood oli ju tundmatud, sest Massive annab plaadi välja hoopis hiljem 😛 ja kuuldu põhjal on see jälle üks hea plaat.
aga jah, et sellega hoidsid nad publikut kenasti peos. sest tuntud lood köidavad ju jälle, kui uute puhul ehk kipub (nende tundmatuse tõttu) tähelepanu veidi hajuma.
paar magusat pala ehk Angel ja Unfinished Symphaty lisalugudeks ka. minu suurt lemmikut Protectionit ei tulnudki, samas ma ei kujuta seda laulu ilma Tracey Hornita ette, nii et ehk ongi parem.
tagasiteel jäi ühe poe kuulutusetulbal kontserdi plakat ette. nüüd on see meil kodus 🙂
minu Rendellid
Ruth Rendell on üks mu lemmikkirjanikke. teda on väga mõnus lugeda originaalis. esimese tema raamatu ostsin ma juhuslikult Vantaa lennujaamast.. kusagil 90ndate esimesel poolel. ma isegi ei mäleta, mis reisiga tegu oli. Vantaa lennujaamas olen ma väga vähe olnud üldse ja nüüd ei meenu seegi 🙂
igal juhul otsustasin nüüd siia kirja panna, mis mul on ja mis pole, et nimekiri oleks silme all. siis saab hankida neid, mida siiani pole.
nii et, kui keegi mõnda näeb müügil, siis palun andke aga teada 🙂
kes otsib, see leiab
aegajalt meenuvad mingid kunagi nähtud filmid või seriaalid. enamasti ei mäleta neist suurt midagi sellist, mille järgi neid tuvastada. loomulikult ei nime, tihtipeale ei näitlejaid jne. ma ei ole mingi siuke fänn, kellel isegi mingid suhteliselt tuntud näitlejad meelde jääksid. noh, muidugi jäävad need, kes mulle läbivalt on mingi positiivse mulje jätnud, aga mitte sellised, keda umbes tean, et olen kuskil veel näinud.
igal juhul eile tuli mingi jutt seriaalidest ja ma pusisin tükk aega netis otsida, et leida üles see krimiseep, mida ma 3a tagasi usinasti vaatasin. briti seriaal, kus üks meespsühholoog aitab politseid. nagu ikka, on ta oma elu veidi nihkes. ei, Monk ei ole, Cracker ei ole.
lõpuks leidsin, mis tahtsin. Wire in the Blood (meil linastus nime “Loodud tapjaks” all).
nojah, ma olen üldse pigem euroopa filmikunsti sõber, olen seda ennegi öelnud. ka inglise seriaalid on teistsugused. ma ei räägi klassikalistest mõrvakatest (nt miss Marple põhjal arvan ma, et Inglismaa väikelinnades on umbes kolmandik inimesi lihtsalt maha notitud :P), vaid just mingitest sellistest poolpsühholoogilistest. heh, eksole, Ruth Rendell on üks mu lemmikkirjanikke. kokkusattumus?
Amazonist saab 4 hooaega mingi ca 130 dollariga kätte. aga ma ei raatsi muidugi.. või siiski?
Massive Attack eestis
wow!
sellest on aastaid möödas, kui oleks olnud võimalus minna Soome neid kuulama-vaatama, aga noh, asjaolud ei soodustanud seda.
aga nüüd on nad tulekul siiasamma.
ma lihtsalt pean sinna saama!
nii väike kontserdilkäija, kui ma olengi, aga on asju, mida peab nägema. enamik, kes Eestisse tulevad, jätavad mind külnaks ja vahel lihtsalt ei õnnestu minna.
aga seekord vabandusi ei ole.
pilt FBI kodukalt
tuukrikell ja liblikas
ma käisin nädal tagasi kinos ka. ‘Tuukrikella ja liblikat‘ vaatamas. sisuliselt eelviimasel seansil.
ja ma ei oskagi seda kommenteerida. mõtlemisainet on igal juhul siiani. kui guugeldada, siis leiab ka päris mitu arvamust.
ning hoolimata päevasest ajast oli kinos üllatavalt palju publikut.
ning ma ei saa parata, mitte-‘meerika filmid meeldivad mulle rohkem. võinoh, mitte-mainstriim. kihilisemad sellised. jäävad veidi kummitama.
selle konkreetse filmi puhul kiskus silma ka paar korda märjaks. mitte niivõrd ühesest kaastundest, kuivõrd teatud, ma-ei teagi-mis, asjade tabamisest. mingid hoomamatud isiklikud seosed.
seda, mis on kallis ja oluline, peab hoidma iga päev. sest kunagi ei tea, kui kauaks seda on.
miskipärast meenub mulle mu vanaema.