kolm olulist hetke

oluline on end ümbritseda toredate ja heade inimestega.
isegi, kui nende hindamine võtab veidi aega.
need, kes võtavad mul sabast ja tirivad spaasse, kuigi ma väga ei viitsi. need, kes annavad mulle osa oma portsudest (õnneks hiina stiilis portsudest ehk eraldi nõudes serveeritud), kui minu tellimus lihtsalt ära unustatakse. need, kes ütlevad, et iga mu pilt siin blogis ja mujal ka on kohutavalt vajalik, et nemad saaksid edasi liikuda.
maailmas on rohkem, kui ma oma ülekoormatud olekus näen.
***
kevadine kerge uduvihm haarab mind endasse. siinsamas laulavad linnud, sõidavad autod pehmel kummide sahinal, pilves on suitsu maaligi ajanud. kusagil pilvepiiril kumab loojang ja peegeldub majakatustele.
ma aiman esimest kevadist värskust. sel aastal.
***

loime573.jpg

blogspotist, Hobujaama trammikast ja lapsest ka

ma ei saa blogspoto blogidele hetkel ligi. ütleb, et “… kuid teie päring sarnaneb arvutiviiruse või nuhkvara rakenduse automatiseeritud nõuetele.” põnev. ma ei tea, kas blogspot nüüd vihkab mind või on see üldine viga või piisaks restardist. muud googli rakendused töötavad küll kenasti jah.
hommikul trammist maha tulles mõtlesin taaskord selle Hobujaama trammipeatuse peale. või mis seal mõelda, seisma pidin, et lõpuks õiges suunas liikuma saada. tüüpiline hea idee, mille teostus kukub välja just nii, nagu kukub. kitsas on ju noh. rahvas peatusest koguneb trammi uste alla, sealt tuleb rahvas kes tahab liikuda mõlemas suunas ja siis ongi mingi ilge tropp seal ning liikuma ei saa õieti kusagile. ausalt öeldes päris totter.
ja siis suundub suur osa sellestsamast massist Viru keskuse poole, ignoreerides ka valgusfoore. vahel ei mahu rahvas kenasti seismagi fooride taha, kitsas on ikka.
ma kohe ei tea. meil kukuvad need lahendused kuidagi poolikud välja.
aga muidu on nii, et on.
pojal on laupäeval esimene ujumisvõistlus. ja minu tööl jõulupidu ei ole. paki siiski õnneks saab. ujumise pidu on ka, kinoga ja puha 🙂
tegelikult on kahju, et laste pidu ära jäetakse. jah, kokkuhoid ja kõik – aga äkki saaks kusagilt mujalt natuke kokku hoida ja mingi üritus lastele siiski teha?

kilukarp lisadega

mu kirjutamisesoolikas on kinni. ma ei ütle, et ma ei tea, miks. ma arvan teadvat küll. aga see pole oluline hetkel ka. lihtsalt, mida ma punnitan kirjutada, kui midagi ei tule.
nõme on see, et tööalaselt ka ei tule 🙁

tlinn056.jpg