Rubriik: lapsed
peavalutan
teist päeva järjest mingi segane peavalu. täna võtsin tabletti, aga seegi näib mitte aitavat.
imekombel tunduvad koolitööd valmivat. peaks hakkama lõputööd ka kirjutama, kuigi küsitlus alles pooleli. aga sissejuhatused, metoodika ja isegi suure osa muud teksti saab ära kirjutada, vastuseid on juba piisavalt palju, et suundumused näha on ja mingeid järeldusi teha.
stress, pinged, tühiolek. sunnin end tegutsema.
poiss on ikka selline, et õue veel ei kipu temaga. pean mõtlema, kes lapsele siia seltsi meelitada, et saaksin ise jalgrattaga normaalsel ajal tiiru teha. üleüldse siis, mitte vaid täna.
võõras vaade
Foto: Raul Mihkel
kevadtõbila
poiss jäi haigeks. palavikus ja löts. kahju vaadata teist, teha ta nagunii eriti midagi ei taha.
mul omal on ka ebamäärane tunne. aegajalt ajab iiveldama natuke. tiba uimane on ka. palavikku ei ole.
ilus päev läheb raisku.
basseinilugu
eilne tunnike möllamist Laulasmaa Spa’s mõjus lapsele nii, et hoolimata hilisest magamisest autos tagasisõidul magas ta poole 9ni, ilma et oleks üritanudki minu kaissu ronida.
ja üleüldse tundsin end rongaemana, et pole lapsega ammmmmmu ujumas käinud, ta kaifis seda ikka täiega.
Laulasmaal oli laupäeva pärastlõuna kohta meeldivalt tühi ka.
jääl
veel üks jäine meri.
ärajäänu asendus
nojah. eile hilisõhtul selgus, et tänase lapsehoidmise asjus olid mingid möödarääkimised. tegelikult oleks saanud lapse tänaseks pärastlõunaks hoida küll jätta. aga selleks hetkeks olin ma juba loobunud unistamast ning ilmselt oleksin pidanud magama ka juba selle aja peale siis. igatahes kell 7.14 vaatasin korra kella; veendusin, et päike ei paista aknast sisse ning magasin rahus edasi.
aga päris rahu ma ikkagi ei saanud. pärastlõunaks laekusime koos lapse ja tema tädiga ikkagi Viinistusse ja veendusime, et matk oli toimunud. tiba kurb oli küll siis, eriti arvestades kena päikselist pärastlõunat. kusjuures kusagil Salmistus tundus, et suure hädaga Pedassaarde võib minna, aga Mohni on ju kaugemal. aga ju siis pidi seekord niimoodi minema.
ma pilti ei pane, see pole mingi fotoblog siin ometi.
no ja muidugi jäi silma piisav hulk suhteliselt hooldamata majasid suhteliselt mõnusates kohtades, mis panid mõtted jälle maamaja poole veerema. osade juures peab aga mõtlema, kas ligi tund aega Tallinna sõitu liiga kaugeks ei jää?
talv
väga Üksi ja külm on olla. siiski, lapse kaisus magades on parem.