me oleme siin RM-iga arutanud ikka teemal, kas numbrid saavad otsa. no ta peab silmas arve muidugi, sest numbrid tõesti saavad otsa, neid on täpselt kümme. aga see selleks.
igatahes siiamaani oli ta üsna kindel, et numbrid peavad otsa saama. sest kui miski algab, siis peab lõppema ka.
aga praegu, kui ma köögis talle moosisaia tegin, tegi ta korraga tähtsa avalduse:
‘emme, ma tean miks numbrid ei saa otsa!’
‘noh?’, küsin mina.
‘emme, tähekesed ei saa otsa ja numbrid ka ei saa otsa, sest numbritega loetakse tähekesi. kui tähekesed ei saa otsa, siis ei saa numbrid ka otsa saada’.
votnii.
mul jäi üle nõustuda. ma pole küll kindel, kas see on just ainus põhjus, aga päris pädev seegi 🙂
Rubriik: lapsed
iseseisev laps
jõle lahe. laps elab mingit oma elu. kaob hommikul toast ja õhtul võtan räpakolli vastu. ma pole eales oma last nii mustana näinud. päeva jooksul põrkume ka paar korda, siis tal tuleb vahel pähe, et emmele võiks virinaga oma olemasolust märku anda. õnneks on seda suht vähe.
seega elan ka mina oma elu. eksole. loen ja kokkan ja koristan.
puhkus on see mis pole rutiin.
rm & tema mõtted
laps harjus siin vahepeal hommikul putru sööma eksole. täna siis rääkis mulle, et me võiks elada talus, meil võiks olla lehm ja me võiks olla linnast mitte väga kaugel. et siis saaks lehmalt piima ja poest käia helbeid toomas. ma ei taibanud küsida, et miks me ei võiks neid siis ka ise kasvatada. rääkisin hoopis, et lehm nõuab palju tööd ja hoolt ja me ei saa siis kusagil reisil käia.
tema arvas, et võiks paar meest olla, kes hoolitsevad põldude ja lehma eest, kuni me ära oleme.
ja veidi hiljem hakkas rääkima, kuidas tema tahab kalameheks saada. et tema püüab kala, siis viib poodi, poes puhastatakse ära ja pannakse müüki, üks inimene ostab ära ja sööb ära ja saab tugevaks. et kalamees on tore olla.
oh lapsi ja nende süütuid fantaasiaid 🙂
hammas
et siis pojal esimene piimahammas suust läinud 🙂
