tööl ei ole peaaegu üldse pilte ja kaamera on endiselt küla peal, sest ma pole järgi jõudnud. seega ma pean loobuma oma soovist siia pilt panna.
selle asemel tuletasin meelde oma lapse nime ja käisin tõin ta jõulupaki ära. sest just selline mail tuli: tuletage meelde lapse nimi ja tulge järgi 😛 õnneks on vähemalt lapse nimi mul ikka meeles.
totter on ikka see, et laste pidu ei ole. kohe mitte mingil kujul. aga noh, kokkuhoid ja asjad.
muuseas, meeldetuletamisega: üks pakk on mu jaoks juba mõned head päevad cargos, meenutati mulle täna. et kui lapse nimi on meeles, siis hulk muid asju ei ole (või miks ma aina enam kalendrit kasutan?).
cargo muidugi on jõle ebamugav minu jaoks, mugav konkreetse saatja jaoks.
kuigi mis sellest postkontoristki kasu oleks, üks pakk (õnneks mitte mingi tasuline) on kaks nädalat saatmata. homme pean veel ühe posti panema, nii et sellega peaks ühele poole saama.
tundub, et ma saan täna vahepeal isegi veidi hinge tõmmata.
Rubriik: lapsed
blogspotist, Hobujaama trammikast ja lapsest ka
ma ei saa blogspoto blogidele hetkel ligi. ütleb, et “… kuid teie päring sarnaneb arvutiviiruse või nuhkvara rakenduse automatiseeritud nõuetele.” põnev. ma ei tea, kas blogspot nüüd vihkab mind või on see üldine viga või piisaks restardist. muud googli rakendused töötavad küll kenasti jah.
hommikul trammist maha tulles mõtlesin taaskord selle Hobujaama trammipeatuse peale. või mis seal mõelda, seisma pidin, et lõpuks õiges suunas liikuma saada. tüüpiline hea idee, mille teostus kukub välja just nii, nagu kukub. kitsas on ju noh. rahvas peatusest koguneb trammi uste alla, sealt tuleb rahvas kes tahab liikuda mõlemas suunas ja siis ongi mingi ilge tropp seal ning liikuma ei saa õieti kusagile. ausalt öeldes päris totter.
ja siis suundub suur osa sellestsamast massist Viru keskuse poole, ignoreerides ka valgusfoore. vahel ei mahu rahvas kenasti seismagi fooride taha, kitsas on ikka.
ma kohe ei tea. meil kukuvad need lahendused kuidagi poolikud välja.
aga muidu on nii, et on.
pojal on laupäeval esimene ujumisvõistlus. ja minu tööl jõulupidu ei ole. paki siiski õnneks saab. ujumise pidu on ka, kinoga ja puha 🙂
tegelikult on kahju, et laste pidu ära jäetakse. jah, kokkuhoid ja kõik – aga äkki saaks kusagilt mujalt natuke kokku hoida ja mingi üritus lastele siiski teha?
jõulukohvik
selleaastane jõulukohvik lasteaias siis ka läbi tehtud. rahvast nagu rohkem polnudki, aga müüsime suurema summa eest. hinnad olid endiselt sümboolsed.
minu viineripirukad said esimestena otsa. ma veel mõtlesin, et liiga palju sai.
sunnitud küünlaõhtule järgneb ikkagi peavalupäev
eile õhtul olime meie nende hulgas, kellel elekter ära käis.
mis siis ikka, tegime küünavalgusõhtut. pannkoogid küünavalgel ja laps rääkis mingeid fantastilisi lugusid mulle. omamoodi ulmet, noh.
pärast hakkasin talle pesemiseks gaasipliidil vett soojendama, kui mulle meelde tuletati, et veesoojendil on ju patareid 😛
enne päris ööd tuli elekter siiski tagasi.
täna on jälle peavalu ja ilmselt jälle ei aita ühest tabletist. aga ma ei taha end neid täis toppida ju!
ning päev tõotab kujuneda pikaks.
et homme jälle varakult tõusta ja lapsega trenni minna.
külmad varbad
kaks autot olid otsutanud trammiteel mingi kokkupõrke teha. tore. rivis seisvaid tramme oli ikka päris mitu.
pool teed kooli läksime jala (loe: sumpasime läbi vee, sopa ja lume). üsna kohutav tegelikult. sõiduteed muide olid veel kõige puhtamad, kõige hullemad olid teeületused. läbi vee pidi igal pool kalpsama. teine ‘tore’ lõik oli kalamajas, kus kitsas kõnnitee oli libe ja räästast tuli vett peale. aga mujale ka minna ei olnud, sest siis oleks põlvini lumes olnud, brrr!
kooli jäi mu jüts selle peale hiljaks muidugi ja minu idee vahepeal tulla koju suppi keetma läks ka lörri. lihtsalt aega jäi liiga väheks.
varbad külmetavad siiani. päris koledasti.
koolitöö on viimistlemisel ja saab varsti välja prinditud. selgub, et mul on isegi heas seisus see. pooltel pole eriti midagi, nagu selgunud on.
muud tööd ka. paar asja, mis ma pean lihtsalt ära tegema. mingi hoog on sees, peab ära kasutama.
enne kui jälle see talveune-tunne peale tuleb.
vähem kui kuu ongi jäänud
aastalõpu lähenemist on märgata igasuguse jõuluteemalise tegevuse kasvuga. väike pidu siin, teine seal, lasteaia heategevuslik üritus, kasvatajate kingirahad.. viimasega pean vist jälle mina tegelema, niigi on hilja peale jäänud :O huvitav, et keegi teine pole juba üles võtnud. aga see kipub nii vist olema, et kui korra teed, siis eeldatakse, et jäädki tegema. eks ma siis jään.
egopaid
eile oli RM-il ujumine ja läksin varem lasteaeda järgi, nagu ikka neil päevadel. sain nad kätte sööklast ja ütlesin õpetajale, et ma viin ühe poisi ära. õpetaja vaatas siis meid seal ja ütles, et see poiss võiks küll jääda ja ma võiksin parem mõne teise ära viia. ma jäin siiski endale kindlaks 🙂
vaatasin uuesti õppeinfosüsteemi. eelmisel sessil tehtud eksami hinne oli väljas. üsna koba peale tegin seda eksamit, minust väga mööda aine oli. aga siiski, napilt positiivne tulemus käes. jess!
juba mõni aeg tagasi ütles grupivend, et selle eksami tulemused on väljas. vaatan mina siis õppeinfosüsteemi ja seal on kirjas endiselt, et ‘mitteilmunud’, selle esimese korra lahkumise peale. pagan! mõtlesin siis, et ma pole oma kodutööle, mis oli eksami eelduseks, vastust saanud. et kas sellepärast või? eriti nõme oleks siis nüüd kodutöö uuesti saata ja veel üks kord seda eksamit vehkida teha ju. kuigi see viimane tegemine ei kannata mingit kriitikat. ma parem ei räägi, kuidas see käis.
aga nüüd vaatasin seda viimast hinnet ja korraga avastasin, et puuduva eksami hinne on rida ülevalpool ja täiesti kindlalt positiivne 🙂
ei, ma ei ole uhke selle üle, kuidas ma selle hinde sain, aga vähemalt pole mul ühtegi võlgnevust kirjas!
ning viimasel ajal olen saanud oma fotode suhtes jälle positiivset tagasisidet. selleni välja, et tehku ma uus näitus. eks näis, ilmselt niipea ei jaksa.
lisaks sain veel paar töist asju kenasti tehtud.
nüüd palun lilli ja okolaadi ja pai!
seda ja teist
RM oli täna väga õnnelik, et sai trennis kiita. konnaujumise jalgade eest 😛
vaatasin täna ka päris pikalt neid seal, on ikka oluliselt arenenud küll. vett kardab vähem ja liigub päris kenasti edasi. hüpata aga ikka ei meeldi 😛
mingi Maahärra külmsegu, ‘kahe kapsa segu’, kus vanasti oli ülekaalus tõesti kapsas (lillkapsas ja brokkoli) ning veidi porgandit maitseks, on nüüd kuidagi vastupidiseks muutunud – peamiselt koosneb porgandist. olgu siis pealegi kahe kapsa segu..
ja mingi kirjasoone sain lahti. kohustuslikus korras küll, aga siiski.
nagu president
RM-i lasteaial on suur juubel ja pidunädal.
täna oli poiss ülikonnaga lasteaias. kena pidulik ülikond punase lipsuga.
õhtul, peale vinget ilutulestikku lasteiaia hoovil, koju jalutades ütles ta mulle: ‘emme, ma tundsin end selles ülikonnas nagu mingi suur ja tähtis mees. nagu president! mulle nii meeldis ülikonnaga olla.’
lapsekeskne
eile käis RM lasteaiaga Pääsküla rabas matkal. selgus, et ta on seal jube ennegi käinud, aga mitte minuga. mina ei saandki kaasa minna, andsin talle ainult fotoka kaasa. mõned pildid tegi ka.
homme on tal esimene eelkool. mõtlesin, et käime ikka natuke kusagil eelkoolis. las saab natuke koolist ka aimu. et ei ole päris nii nagu lasteaed.
ujumas pidi ta ka juba tublim ja julgem olema. rääkisin eile treeneriga veidi.
nüüd lähen suppi tegema. õhtul veel mõned lapsed külla tulemas. teen kohe suurema koguse, siis hea sügavkülma osa panna.