õhtul palus laps omale pikki pükse jalga. veidi hiljem tahtis, et ma teda kraadiksin. õieti tundis..
magama läks pool tundi tavalisest varem, omal soovil. ja öösel tuli kurtma, et und ei ole, võtsin ta oma kõrvale siis.
hommikuks olin ma muidugi äratuse sisse jätnud, selle peale ärkas.
õhtused väsinud silmad on praegu paremad, aga otsaesine tuline. peaks vist uuesti kraadima, kuigi tegelikult ei ütle see kraad mulle suurt midagi. võinoh, ütleb, mingid numbrid. iseennast ma ka naljalt ei kraadi. enesetunne on ju selleks. ja lapse puhul on ju käega aru saada, kui on palavik (ning ka seda, kui on nii kõrge palavik, et peaks alla võtma) ning lapse oleku järgi aru saada, kui paha tal on.
vaatan aknast igatsevalt päikest.
Rubriik: lapsed
kolme tunni tee
eilne ilm oli hea maalolemise ilm. täna nii hea ei olnud. aga eilse imaga oleks võinud sinna ju veel ja veel jääda. sest et hea oli.
mingi rahu, mingi teistmoodi soojus, mingi hubasus.
õhtune saunakütmine sooja vee jaoks. väike köök suure ümmarguse lauaga; köök, mis on tegelikult suurem, kui algul näib. toidulõhnad ja sebimine. õhtune värske jõhvikasiider, mis tegelikult on algav vein – aga just sellinse ilmselt parim. kusagil üsna omaette toimetavad lapsed, kes õhtul kiirelt unne vajuvad.
tunne, et ei tahagi tsivilisatsiooni tagasi.
‘taadul ikka veab, ta saab kogu aeg Marjasoos olla!’
ja pildid, mul on nüüd natuke sügispilte 🙂
ikka see lugemine-kirjutamine
minu laps, kelle lugemisoskuse üle ma ahastan, teatas mulle ühel päeval oma ettelugemise peale, et tema loeb nende klassis hästi ja ei pea väga mitu korda üle lugema. et mõned saavad lugemise eest lausa neli-miinuseid. nojah.
tema kirjaoskus on ikka just nii nagu on ja paneb mind kahe käega pead hoidma vahel. pikki häälikuid nagu ei olekski, nõrk ja tugev on nõrkadele, j on ka nõrkadele vist 😛 aga minu pidevate parandamiste peale siiski mõni asi on veidi parananenud. siiski kardan ma seda päeva, kui nad koolis esimese etteütluse teevad.
lõpuks on siis neil ka e-kool. see oli vist küll Tallinna viimaseid koole, kus seda ei olnud. vähemalt sain oma lapse viied kokku lugeda.
aga muidu, ausõna, keriks talveunne hea meelega.
lugemise ja kirjutamise vahel on seos
mulle meeldib, et mu laps käib koolis logopeedi juures. sest ma tean, et mina ei oskaks talle pikki-lühikesi-nõrku-tugevaid häälikuid selgeks teha. mul omal ei ole neid probleeme peaaegu et olnudki. küll aga oli mu vennal ja tema sai abi oluliselt hiljem. ma pean siiski oluliseks, et sellega tegeletaks algklassides.
ja kui RM kurdab, et tal on igav (kui ta pole trennis või külas, siis on see iga natukese aja tagant) ja ma soovitan lugeda, siis see ei ole tema jaoks pädev nõuanne 🙁
vihmahommiku koolised mõtted
vihmahommik. mingit motivatsiooni oleks vaja, et tegutseda. ilmselt lihtsalt ei ole täna see päev.
RM tuli läbi vihma koolist koju. küsisin, et kas trolliga. ‘ei, vana hea kondimootoriga’. jah, tal on tõeliselt vana kondimootor, varsti saab 8 aastat täis 😛
tore, et ma ikka oma töögraafiku üle vaatasin. kohe tekkis mure homse päeva pärast. pikapäevarühmaga on see asi, et nad tahavad eelmsie kuu lõpus saada päevi, mil laps käib – aga ma ei tea nii pikalt ette ju. ja probleem on just nimelt söögis. ma saan neist ju aru ka muidugi, ei saa ju teha huupi sööki. aga kui ma ütleksin reedel.. oleks see siis nii hull? praegu pole ma sellist võimalust veel leidnud.
kingsepa laps..
eelmine sissekanne meenutas seda, et RM peab järgmisse tarbekunstitundi kaasa võtma foto iseendast. kuna tunniplaan muutus, siis võimalik, et see tund on juba homme. ja no kas mul on mingil kujul mingit mõistlikku viimase aja fotot oma lapsest?
ehk siis torman koju, otsin läbi, kui leian, saadan laborisse ja pean õhtul veel järgi ka käima.
vot see logistika on see osa elust, kui ma tunnen autost puudust 🙁
seda ja teist
kui ma nüüd õigesti mäletan, siis täna öösel algab sügis. selle halli suve peale võiks sügis ju kuldne tulla küll 🙂
huvitav, kas peaksin ise ka mingeid muutusi tegema selleks?
RM magab täna esimest korda uues voodis. põhimõtteliselt läheks ta vist umbes kohe magama, kui saaks. kapiga läheb aega, sest kui ma nädal tagasi seda ostma jõudsin, ei olnud õiget laos enam loomulikult ja nii pean nüüd ootama. aga küll tuleb.
Evka ei saa enam tema juurde magama. mul on tunne, et see väike ümar kass lihtsalt ei suuda sinna ronida. siiani pole ta seda teinud.
nädalavahetus lühidalt
eelmisel talvel ma ootasin, et laps jääks ka korra haigeks, ei jäänud. nüüd siis on haige.
koolialgusestress?
mul on tegus nädalavahetus olnud ja kuigi kõik ei ole kodus veel kaugeltki korras, on paljud asjad siiski liikunud kusagile. hea 🙂
ainult kass on oma kammi kusagile ära peitnud 😛
muide kuulub mu nädalavahetusse ka kaks must kassi. üks selline, kelle kõrval Evelin on pisike ja leebe, teine alles nooruke ja uudishimulik, tegi mulle kassiteraapiat 😛
aga nüüd ma olen selle peale väsinud.
selle suve viimane reede
ühelt poolt tunne, et tahaks mingeid asju sättida ja teha, teiselt poolt kohutav väsimus. ja kolmandalt poolt asjad, mis tuleb tingimata ära teha.
RM saab koolis muudkui viisi ja leiab, et see on igav 😛
mina, noh, mina võiksin ka mõne viie saada. elukoolis või nii. vahelduseks neile kolmedele ja kahtedele, mis viimasel ajal tulevad.
suve lõpus kinkige mulle päevalilli
laps iseseisvub ikka kenasti 🙂
loomulikult olen ma rahul, et ta suudab sõpradega oma õuesmängimised ilma minu abita ära organiseerida ja ise ringi liikuda. pole seda muret enam, et laps peale kooli üksi toas istuks. nii hea 🙂
kuuldavasti oli ta puu otsas, kui ma talle helistasin 😛
minul on ka täna hea olla. toimetasin natuke mingeid asju ja organiseerisin teisi. lapse tuba peaks nädala lõpuks sisustatud saama lõpuks.
mõni päev ongi elu täiega lill. suur, kollane, päikest täis päevalill.
kuigi nagunii hakkab kohe Murphy tööle ja rikub õhtuks selle tunde ära 😛
pilt siit.