laps kodus. tuli küll oma veerand tundi kauem, kui normaalne oleks olnud. telefoni ka ei võtnud – oli kenasti hääletu peal tal.
aga neil oli olnud pinginaabriga niiiiiiii palju rääkida ja siis nad jalutasid hästi aeglaselt ja siis jätsid tükk aega headaega ka. nii et oli pikk koolitee 🙂
lugesin sõnad peale, et telefon kohe klassis tundide lõppedes häälele panna ja kui jääb venima, siis peab helistama.
aga muidu igati tubli ju 🙂
Rubriik: koolijutud
esimene päris-koolipäev
RM teatas õhinaga, et koolis on palju lahedam kui lasteaias. miks, sellest ma täpselt aru ei saanudki.
ja seda teatas ka, et pinginaaber läheb üksi koju ja tema tahab ka homme üksi koju. no ma ei tea. tee on ju tegelikult selge. laseks proovida?
aabitsapäev
et astusin ka koolilaste emade ridadesse. praegu veel ei suuda ette kujutada, mis mind ees ootab. ja õuedressid on siiani suurim mure.
tegelikult olen üllatunud, et näiteks kunstitundide jaoks ei ole eraldi klasse. et nendesamade laudade peal tehakse. meil oli ikka täitsa eraldi ruum ja teised lauad. no ei saa ikka tavalisel laual väga hästi nt natüürmorti maalida ju? kuigi nad ehk ei hakka seda kohe tegema ka 😛
ja et, kunstist edasi rääkides, joonistusplokid, aga guai jaoks ei ole see ploki valge paber ju üldse hea?
see tundide algus kell 8 on ikka ka päris kole. ma saan aru, et eluaeg on nii olnud, aga kas peab ikka? juba teiseks tunniks minek oleks normaalne.
aga eks ma saan hakkama.
klassis on 12(!) last. ühelt poolt on kahju, et kunagi poppi kooli pole tungi, teisalt on tore, et klass väike. lapsele on ju niimoodi igal juhul lihtsam. aga ma ei kujuta ette, kas see tuleb kooli asukohast, hr direktorist või millest, et ikkagi nii vähe lapsi.
Vabaduse väljaku aabitsapidu valmistas RM-ile ja tema pinginaabrile igatahes pettumuse. nn seiklusrada oli täispuhutavast batuudist (ja hullu järjekorraga, no see ei üllata), õhupallisaba oli pikem kui mõlemad batuudisabad kokku, laval toimus midagi, mis meie lastega ei haakunud, huvikeskused jms pakkusid maalimist-meisterdamist, mida poisid niimoodi küll seal teha ei viitsi, lisaks olid samuti üsna raskelt ligipääsetavad.
kuigi see oli ju teada, et seal on palju rahvast. ütleks nii, et plats tegelikult ei olnudki puupüsti täis lausa.
ja ega ma ei oska öelda ka, et mis seal siis olema oleks pidanud.
päeva positiivne elamus: käisime pärast pool linna läbi ja tõdesime, et vanalinnas sellist lihtsat kohvikut, kust saab nii soolast kui ka koogitüki, naljalt ei leia, kui Revalid ja Kehrwiederid kõrvale jätta. kõik on mingid restoranid.
ega me pinginaabri emaga eriti kumbki tea ka kohti, ilmselt liikusime valel marsruudil. lõpuks olime Meritoni grupi bistroo-kohvikus Viru väljakul.
ostsime lastele nosimise ette ja jäime ise valima. kuna salati ja sooja toidu hinnavahe oli väike, võtsime sooja toidu. mina võtsin veiseliha hautatud köögiviljaga, teine praad oli nitsel kartulipommidega. mõlema juures oli menüüs, et lisandi ja salatiga.
toodi praed siis lauda (lapsed kadusid siis juba legotama) – minul salatit ei ole, teisel portsul on. viskan veel pilgu menüüle – salat mis salat.
püüdsin kõrvallauda teenindava tüdruku tähelepanu ja küsisin talt, et mismoodi see asi siis on. lubas täpsustada – ja paari minuti pärast oli kokapoiss salatikausi ja vabandusega kohal.
mul omal küll tekkis tunne, et hautatud aedvili loetakse salatiks ja lisandiks korraga (eriti selle aedvilja hulka arvestades), aga ma ei tea seda.
ja isegi, kui oli viga, siis see parandati kiirelt ja kenasti.
aabits on paberis, tunniplaan päevikus, vahetusjalatsid kotis.
edetabelid, seekord koolide
täheldasin, et Eesti Ekspressi koolide edetabeli järgi on mu poja tulevane kool paremal kohal kui Postimehe omas. aga üldiselt olen ma siinkohal täiesti nõus Marju Lauristiniga:
Eliitkooli ei tee heaks mitte niivõrd õpetajate tase, vaid võimalus õpilasi selekteerida. Seepärast on kogu see võidujooks edetabeli-kohtade pärast headele õpetajatele, kes näevad vaeva nn tavakoolide lastega, lihtsalt solvav.
T -4
mulle on see, et RM lähebki kooli, lõpuks ikka täiega pähe jõudnud. et enam ei olegi midagi muud, kui et paari loetud päeva pärast esimene koolipäev ja nii edasi.
täna käisin vaatasin kirjutuslaudasid ja toole, kappi ja madratsit.
esimesi on mingeid normaalseid üsna väike valik. hinnad pole küll üldse normaalsed. kõigepealt kaengi ühe kasutatud laua üle, siis mõtlen edasi. st kui see kõlbab, siis ei mõtle 😛
toole midagi on. lähme ükspäev, RM istub ise peale ja vaatab siis.
kapp tuli pähe veidi hiljem. uues toas on selline meetrilaiune kitsas nurk, kuhu võiks ju panna mingi riidekapi. no ja ongi nii, et ega neid ka väga normaalseid selles laiuses ei ole. et kus siis on riiuleid-sahtleid ka. mõned on. ja see kõige lahedam (ja kallim) ongi vist 0,5cm liiga lai :O ma ei tea kohe, kuidas veel mõõta, et kas ikkamahub. või siis minna kohe mingi odava peale välja?
madratsiga on ka nii, et netis on ju 150cm laiuseid, aga reaalselt mitte väga. ja et olla mahtuvuses kindel, tuleb ikka ilmselt 140nene.
vihikud ja liikuva aabitsa sain täna ostetud. mingit pudi-padi veel. nagu näiteks pikad dressid! kust ostetakse üldse dresse? meie riietuses sellised asjad puuduvad. mingeid pusasid leiab, aga dressipükse sellised koolis õues võimlemiseks?
tore on see, et klass on väike. vist isegi alla 15 lapse. mulle meeldib.
selle kõrval on tõesti ükskõik, et koolide edetabelis see kool väga taga oli.
T -8
kalendrit vaadates ei jõua mulle kuidagi pärale, et sisuliselt nädala pärast läheb RM kooli. kõik on veel nii ripakil. eriti lapse tuba, mis on üks (kuigi võib-olla mitte kõige suurem) põhjus, miks see kõik veel nii hoomamatu on.
aga ma tegelen sellega.
täna helistasin kooli ja selgus, et reedel on mail saadetud koolist. miskipärast oli mu gmail arvanud selle rämpsuks liigitada. no hea et helistasin, sain siis info kenasti enne koosolekut kätte. peamiselt on info see, et koosolekul saan kõik teada 🙂
ujumistrenniga võtsin ka ühendust. algajate treener soovitab RMil järgmisse rühma proovida. ühtlasi tähendab see hoobilt suuremat trennikoormus, aga ehk saab treeneriga jutule, et esimesel poolaastal käib vähem. ikkagi kooli sisseelamine. no ja samas on alati võimalus minna algajatesse tagasi, kuigi ma ei tea.. jälle nende päris uutega..
et mul eile praktiliselt kogu pärastlõuna-õhtu oli hull peavalu, oli ju (vist, asjaolusid arvestades) üsna normaalne. et see täna jätkub, pole enam nii normaalne.
kiirkokkuvõte
mulle oleks puhkust vaja, täheldati just. ju vist jah.
eilne nö vaba päev möödus ka nii, et ei mingit vabadust. aga sain kiita ka, pidin hea reklaamija olema – no rääkisin jah natuke inimestega, ei määrinud neile midagi pähe.
nüüd diplomi järele. lõpuks.
kass läheb dieedile :O põiega ka mingid jamad, nii et spetstoit. pole see looma elu ka lihtne..
ning öömaja pole mul oma reisi ajaks ikka veel. eelarvet pole selleks, isiklik rahakott ka ei kannata. nii et kui kellelgi on Brüsselist tuttavaid, kel oleks mulle kasvõi põrandapinda pakkuda kolmeks ööks nädala algul, siis ma oleksin väga tänulik.
A!
võimatu sai teoks.
ma sain selles koolis oma lõputöö A!
hea küll, et kogu mu kuueaastase õppimise tulemus on vaid rakenduslik kõrg, aga siiski.
kergendus on ja hea meel 🙂
valmis minema
slaide on ilmselt mõni liiast, samas saab neilt paar vajalikku fakti ette lugeda.
muidu olen vist valmis.
või siis liiga väsinud, et sellele üldse mõelda.
lihtsalt .. teeme ära!