mitte-väga-haige lapsega kodus olemine ei annagi väga palju aega koolitööde jaoks. no küll ma tehtud jõuan, nagu ikka. seekord on kuidagi palju kodutöösid teha. 2 esitlust takkapihta. mul on omal lihtsam, kui selle jaoks slaidid on. lisaks tahavad nad ju mingeid eksamitüüpi asju nendessamas kahes aines otsa.
tegelikult on selle ühe ainega täpselt nii, et selle raames rääkis meile küll mitu spetsialisti, aga konkreetselt aine nimega seonduvat rääkis ainult üks inimene. ülejäänud rääkisid.. no et kui aine peaks rääkima millegi korraldamisest, siis enamik rääkis nendest korraldatud teemadest, mitte korraldusest kui sellisest (see jäi nüüd kindlasti jõle segane – no umbes et juttu peaks olema eesti õigussüsteemi korraldusest ja siis tuleb rääkima mingi kohtusekretär oma tööst noh).
igatahes õppeinfosüsteemi kaudu sai vastav märkus jälle teele pandud. küll ma olen neile tülikas tudeng.
Rubriik: koolijutud
esmaspäev
tegelikult oli mu nädalavahetus sisustatud peamiselt füüsikaga. päris kõik ei saanudki valmis. ja ma ei oska ka. ja kõige kohta ei leia eestikeeles ma midagi. vbolla ma ei oska otsida, eksole. mõni küsimus on formuleeritud ka kummaliselt. igatahes, kunagi ammu, keskkoolis, ma sain sellest isegi aru. enam mitte.
mul on kummalised lihased, mida ma ei oskaks aimatagi. ja nad valutavad.
töö on esmaspäevaselt tihe.
uskumatu..
oh imet, geodeesia kodutööd said hullu grupitööna tehtud, asjad on pakitud ja oleks aeg minna enne homset hullumeelset päeva puhkama. peale seda peaks tulema veidike vabamat aega.
noh, mitte liiast 🙂
tervis peaks trenni ka lubama järgmisest nädalast jälle.
koolihala :P
ma tahaks seda geodeesia ja maamõõtmise õppejõudu lüüa. teodoliidiga näiteks, no tõesti!
esimese ülesande peale läks 3h ja maisaa kodus mõõta mingi 0,2mm täpsusega jooni suvalisel a4 kaardikesel. teise ülesande peale läks 20min. need olid need lihtsad ülesanded. kokku on neid 6. kõik tuleb esitada, muidu eksamile ei pääse.
ainepunkte: 2
samas aines pidi GPSist ka juttu olema. seda me lihtsalt ei jõudnud läbi võtta.
vahel ma mõtlen, et kas pagan käskis mul sinna kooli minna, ah?
häh
ega uudiseid polegi.
täna oli kuidagi eriti raske hommikul tõusta ja terve päeva on talveune tunne. mõtteid ei suudagi lõpuni välja mõelda. üritan õppida.
miks nad panevad koolipäeva alguse 9.30le, kui sinna ei saa Tallinnast nii vara kuidagi? me oleme sellel teemal sõna võtnud, aga ei midagi. peab vist jälle. lisaks kestab koolipäeva peale seda 18.15ni ehk on ikka päris pikk. selge see, et õhtuks ei võta isegi puhanud ja terve pea enam suurt miskit kinni, saati siis mu tõbine.
näh, jälle tuli mingi totter hala välja.
loe parem seda lugu ökondusest, pisikese ja peast segi isiklikke häid mõtteid 🙂
mhh, ma peaks siia argikiunu kategooria ka tegema. kunagi oli see blogi täis asju mu seest, nüüd aga peamiselt argikiunu ja päris vähe emotsionaalset poolt..
tubane, kahe abipalvega
diagnoos: põskkoopapõletik.
antibiootikum ja toetav ravi. tubane reziim. reedel on eksam ja kool pealeselle. tööle ei kipu, isegi vastutuleku korras mitte. ma ei hakka seletamagi, et miks. vastukaaluks: 8 cv-d laiali saadetud täna.
geodeesia kodutööst mina ei tea mis saab. igasugune abi on rohkem kui teretulnud 🙂 sellega on aega paar nädalat veel.
haltuura on ka teretulnud, uue töö leidmiseni. veeb, foto. lepingutega sobib imehästi.
seda ja teist, laialivalguvalt
kuidagi kahju oli täna poissi aeda viia ja jätta. neid oli seal maja peale kokku nii vähe, et täpselt üks rühm oli lahti. aga mis teha, kui ma pean täna tööl olema. üksi pealegi.
ah, vähemalt nad istusid hommikul, sõimest kuuesteni, kenasti põrandal ja kuulasid juttu, mida kasvataja neile rääkis. saame hakkama 🙂
argikiun mode on
eile imetlesin kaubamajas inimeste harukordset taiplikkust ja lugemisvõimet. ma olen ammu tähele pannud, et meil miskipärast ei kipu ekspresskassa-süsteemid töötama. ikka minnakse sinna rohkema arvu toodetega kui kirjas on. paljudes kohtades on minu meelest selletõttu see süsteem ka ära kaotatud. no nüüd Kaubamajas on jälle eksole ja arvake, kas seal sabas olid ka inimesed kaupa täis ostukärudega? muidugi olid. ma sain oma lubatud 5 tootega kõrvalkassas ka kiiremini. tegelikult, oleks see minu teha, ma oleksin karm ja suunaksin rohkemate toodetega inimesed teistesse kassadesse. tegelikult ka. muidu ei tule sellest mitte iial midagi välja.
kooli õppemaksuga, mille ma vaidlustasin, sain lõpuks selle tulemuse, millega ma rahul olen. ainult et, lähtudes kogu sellest avalikustatud hinnast (mille leidmine TÜ lehelt ei ole üldse kuigi lihtne, ka otsingut kasutades), ei saa ma ikkagi aru, kuidas see lõpphind kujuneb. ausalt öelda tunnen ma, et tahaks natuke tarbijakaitsega ka seda arutada. selline käitumine pole päris korrektne minu meelest, nagu ma nüüd sealt koolist saanud olen. ja nad on kümme aastat seda kooli juba teinud. äkki olen mina lihtsalt liiga nõudlik?
kesknovember
kiire-kiire-kiire-kiire.
aeglast polegi. kuulge, nii ei saa ju?
olen taas ummikus oma koolimõtetega. üks kaaslane, kellega ma käin, ei ole nõus enam sellise organiseerimatuse eest maksma. mul on ka veel tasumata ja mõtlen asja üle. mingi hulk motivatsiooni kaob ära, kuigi see ei tohiks olla seotud teise inimesega. tegelikult oli see ikka mingi tugi, et okei, üritame koos seal läbi tüürida. ah, maitea. ma ei taha ju päris pooleli jätta ka. poole aasta pealt ei saa ilmselt Tallinna ka üle – või siiski, pean helistama, äkki saaks mingid ained ära teha.
mulle ju meeldib pime aeg ka. küünalde ja hõõgveini ja lumega. mulle ei meeldi see hall. sel aastal oli üleminek värvidelt ja soojuselt hallile päris järsk. annab tunda.
ah et selline kool siis..
koolis käidud, esimene selle aasta arvestus tehtud, järgmisetele registreeritud.
kaks kodutööd on tasuliste programmidega vaja teha. ühele on openoffices vaste olemas, aga teine on väga spetsiifiline. kooliarvutites pidi sees olema, aga ma ei lähe ju sellepärast paaril päeval 100km eemale seda tegema ja õppima? nojah, õppejõud jagab selle meie laiali, aga see ju pole ometi siiski normaalne? eriti, kui esimese programmi peale öeldakse pealegi, et seda on ju niipalju igal pool saada.
botneti tegemine ja konffimine on ka üks loominguline asi, nagu selgub. lisaks ei jaga ma sellest ikka midagi, kuigi asi isegi tiba toimiks nagu 🙂