Rubriik: kass
pealkirja ei ole
eilne linnast väljasõit ja samuti tänahommikuse logistika esimesed plaanid panid mind taas mõtlema meie ühistranspordile ja selle suutmatusele-olematusele. pole ime, et inimesed ei kasuta ühistransporti, sest kui see käib harva või ebaloogiliselt, siis pole nagu eriti võimalust kasutada. üle kõige igatsen muidugi seda, et rongiliiklus jõuaks Euroopa tasemele – aga kuna see nõuab hullult raha ja sellega ei saa kiirelt rikkaks, siis ilmselgelt pole selleks lootustki. sest mujal on see vaikselt lihtsalt arenenud edasi sellest, mis oli eelmise sajandi algul. kui Eestiski oli (kitsarööpmelise) raudteega kaetud oluliselt rohkem kui hetkel. minu isikliku arvamuse kohaselt peaks buss olema pigem see, mis pikemaid maid sõidab harvemini ja on kohalik transport ja rong see, mis kataks suuremad vajadused linnadevahelises liikluses. aga kui rong käib Tallinna ja Tartu vahetki mõne üksiku korra päevas, ei paku ajalist konkurentsi bussile ning ühendus raudteejaamast kesklinna on mõlemas otsas nagu just on, ei ole lootustki ju, et maanteede koormus väheneks. samas eile õhtul oli Viljandist tulev rong suhteliselt täis – ja see ei ole veel nädalavahetus. esimene klass muide oli ära kaotatud, paar aastat tagasi neil nö kiiretel rongidel oli see täitsa olemas. kiire on siin ka suhteline, lihtsalt teine on veel aeglasem, peatused igal pool..
siinkohal võiks välja tuua veel hunniku erinevaid arvusid, aga ma lihtsalt oma pärastlõunauimasuses ei viitsi. laiskus iiz mai middl neim :), kus vähegi võimalik.
aga teisalt kogesin eile hoopis seda, et kui mõni aasta tagasi olin mures, kuidas tund aega tarbimisteemast slaidide juurde täis rääkida, siis nüüd on slaide küll vähem, aga napilt suudan paari tunniga üldise ülevaate teha. räägin äkki liiga palju? teisalt, kui ma püüdsin siin-seal lühemalt rääkida, siis auditoorium ikkagi sekkus ise ka ja ikka pidin rääkima ka neid detaile, millest püüdsin kõrvale hiilida. ehk siis ma pean natuke veel üle vaatama selle materjali ja ikkagi katsuma koondada nii, et saaks ca pooleteise tunniga hakkama. ilma filmita.
ah, ma ei tea. hetkel on jälle selline tunne, et vahetaks oma kassiga kohad ära ja tukuks kodus..
ja ma ei oska sissekannetele pealkirju enam panna. pole selline konkreetse teemaga asi, et hops ja olemas. nnnnõrk!
keegi pole sündinud emaks
täna tundsin jälle kord, nagu ikka aegajalt, et ma ei oska oma lapsele ema olla. et ma ei ole teda väärt. et ma eeldan rohkem, kui mu niigi tubli laps on ja teeb. sest oma vanuse kohta on ta väga mõnus ja asjalik ometi ja ei peagi kõike perfektselt tegema. või nii, nagu mina arvan, et võiks.
ja muidugi on tema siis õnnetu, et ta ei vasta mu ootustele. ja siis on minul jälle jube valus, kui ma seda tajun.
aga ma ei oska ikka alati näha seda piiri, millest ma ikka ja jälle üle astun ja ootan rohkem, kui peaksin.
paistab, et Evkal on ka, mille üle mõelda..
päikesekiisu
ma istun ka praegu meelsasti akna all päikese käes. või siis seisan, see on lihtsam hetkel. mõnus-soe-mõnus-päike-mõnus-valge.
boonuseks on apelsinid laual.
mis külm ;)
Võidab see, kes külma ilma üle elab.
kirjutas Evu näoraamatus.
miskipärast tuli mul kohe silme ette pilt hommikusest kassist, kes ajal, kui ma riidesse sättisin, sättis end ka – minu voodisse päikeselaiku mõnulema. absoluutselt laskmata end häirida sellest, et kusagil on külm. temal on tema päike ja päikeselaik ja elu on lill 🙂
pilti ei jõudnud teha, kiire oli.
aga lapsele tegin täna küll külmapüha. lihtsalt eile õhtul tundsin ise, kui vastikult külm oli ja ma arvan, et hommikul enne kaheksat oli sama hull.
kuigi täna ei olnud jälle tuult õnneks.
lahemaa serva peal
eile just mõtlesin (ja kirjutasin facebookis), et tahaks metsa.
ja näed, nagu loetaks mõtteid – saingi sobival hetkel sobiva küllakutse. jah, mul ei olnud võimalik küll ööseks jääda, aga igati vahva päev oli, metsa vahel mere ääres.
õhk oli soe, vesi karge (aga mõnus), olemine ajatu.
grill ei tahtnud muidu tuld võtta, kui tegime vanamoodsalt ehk paberi ja puudega. siis sai sõbranna ka minu reklaamitud grillmaisi proovida 😛 hallitusjuustseened ja natuke kana sinna juurde oli just paras söök.
täiesti mõnus suvine päev. isegi bussisõidud sinna ja tagasi sobitusid suurepäraselt.
esimene elu üheksast
sobiv illustratsioon selle loo juurde.