Rubriik: asjad minu ümber

phähh

Posted on by PilleRiin

ei tohi ikka hommikut alustada halaga. no kui on vasaku jala päev ette nähtud, siis on. ja ei jaksa mina ka seda ümber pöörata kuidagi.

see aeg, kui mul oli vaja õues käia, sadas vihma. aga see on veel väike mure.
see küpsetuspaber, mille ma viimati Maximast haarasin, sest oli vaja; ja mis juustu-tomatiampsakate ja lehttaignaga viisakalt käitus, kleepis end tihedalt pitsapõhja alla ja keeldub sealt lahkumast. no täiesti kohutav. sisuliselt sõime siis pitsakatet, eksole. kraapisime kahvlitega sealt, sest seda paberit ka ei taha süüa ju. võehh!

raamatutellimusest on ikka 10 raamatut puudu. ma ei saa aru, enamus tuli nädal tagasi, kus need ülejäänud siis reisivad küll? kuna tellimus on tuttavatega kamba peale, siis on selline totter seis, et igaühe tellimusest on midagi puudu. tavapost, mul on juba hirmud, et äkki kõik ei jõuagi kohale 🙁
boonusena mu eneserõõmustamise pakike siiski laekus 🙂

no ja Brand New Heavies, mille kontserdi suhtes ma ei suutnud midagi välja mõelda – kuni selgus, et nad tulevad alles kell 23 lavale ehk et lisaks sellele, et keegi kaasa ei kippunud, tähendaks see pikka teed kodu suunas, jala.. oeh. nii et kell 7 läks piletimüük lukku ja nii ongi. natuke kahju.. või täiesti.
aga ju siis pidi nii minema. niuts.

nüüd mõtlen, et peaks trühvleid tegema (ah, mõni teine homme :P) ja sirvin lohutuseks saabunud kokaraamatuid.
vähemalt oli õhtul päike ja see pitsa oli muidu hea ja päris mitmel kontserdil olen käinud (no küll ma selle BNH ka ära näen kunagi) ja kohalejõudnud raamatute üle on hea meel. ja Merule ka suured tänud aitamast!
lapsel on ka hea meel, et ma kodus olen.

nipet-näpet kalapäeva õhtusse

Posted on by PilleRiin

eilse jazzitrammi pildi panin ka Jazzkaare facebooki-lehele ja selle peale pakuti pileteid ühele kontserdile, mis meil muidu küll plaanis ei olnud – aga no võtame plaani! õnneks mahub kenasti ajakavadesse ära.
kuigi tegelikult tahaks veel hoopis muule üritusele minna, ikka sama festivali raames. vaatan, kuidas õnnestub.

mõned asjalikud ja vajalikud asjad on tehtud, mõned vaja veel teha. mõni meeldivam, mõni ebameeldivam. mõnes kohas on sein ees: tunnen, et ei oska, kuigi tahan. mõnda väga ei taha, aga peab.
elu, teadagi, ei ole selles mõttes küll lill, et alati on mõningaid asju, mida peab. küll aga on võimalik mõningaid selliseid asju elimineerida, mitte liiga tihti teha või siis tekitada ‘suhkrutükk’ nende juurde. kõikidega nii lihtsalt küll ei lähe. aga seda parem on pärast olla, kui need asjad ka tehtud saavad.

kaubanduslikku teavet ka.
eile leidsin turult taas need soolakapparid, mis mulle hullult meeldivad (no ikka oluliselt rohkem kui tavapärased marineeritud). neid on vahel kusagil poodides ka (aga ma ei ole ammu näinud), turul on need, mille parim enne on kohe läbi, samas ei ole nendega veel midagi juhtunud. hind on kolm korda odavam, kui poes. vahepeal ei olnud kusagil, nüüd hankisin kohe paar purki. värsked kartulid tulemas ja õlibaasil kartulisalatitesse on need suurepärased.
midagi mõtlesin seoses toidukaubandusega veel.. tuleks siis nüüd meelde!

kotitäis aed- ja puuvilju..

Posted on by PilleRiin

tihedale ja ülimalt vahvale nädalavahetusele järgnes üpris tihe esmaspäev. kuigi noh, võib mõelda, et mis seal siis ikka, ega seminaril istumine ei ole midagi väga hullu.
aga ikkagi väsitab ära, nii et nüüd leban laibana diivanil ja otsaees on mingi pinge. hiljem hakkan seda vaikselt lahendama.

seminari korraldajate poolel on pealegi kasulik olla. nii palju, kui mina olen korraldustega kokku puutunud, on süüa üle jäänud, nii ka seekord. mul oligi lillkapsavorm plaanis 😛

üleüldse, sain taas kinnitust, et peaks oma pilte sobrama ja osa ka müügiks üles viskama. sest selliseid meeleolu- ja toidupilte on ka vaja. peaks end ainult kätte võtma ja hakkama tegelema.
ning kuu lõpuks peaks mingeid asju välja printima, suurelt. sest .. ühepäevane näitus(-müük) oleks täiesti sobituv kõige muuga, mis niigi plaanis.

tellitud raamatud tiksuvad ükshaaval. kamba peale tuli väga soliidne tellimus, ma arvasin, et pannakse ühte kasti, heh, ei midagi. kuidagi totralt tobe tundub nii, aga eks nad ise teavad.

uued kingad olid üllatavalt mugavad. terve päev jalas ja jalad terved. konts, muide, oli kõrgusest hoolimata ebamugav. 5-naela-kingad..

puuviljad, raamat ja homme-magame-kaua.

laupäev piltides

Posted on by PilleRiin

päev algas küll niiöelda ootamatult ja üsnagi hallilt, aga läks aina paremaks ja hetkeks on mõnus rahulolu. aga teatavasti ütleb pilt rohkem kui tuhat sõna, nii et..

kaneelilõõts

minu esimene lõõtsana tehtud kaneelisai. ameeriklastel on see pull bread-tüüpi asjandus suhteliselt levinud, nii soolase kui magusana, meil nagu mitte. kuna täna oli lootust, et me ei pea pojaga kahekesi seda sööma, sai tehtud. täitsa nämm. retsept on täiesti leitav otsingutega.

täpsustus veidi hiljem: arutasime just seda lõõtsa-asja, keegi tegi veel ja selgus, et on mitu retsepti. et siis ca 28x12cm vormi on selle retsepti kogus täitsa paras. teise järgi tuleb pea poole rohkem taigent ja siis pole imestada, et see vormist välja ronib. minu muutus oli see, et panin ca 120-130ml piima, vee jätsin ära ja vanilliekstrakti asemel oli mul vaniljesuhkrut mingi ebamäärane kogus 😛

Ayra

sõbranna tuli katsikule 🙂 kummalist pidi jah, et mitte mina ei läinud katsikule. igatahes on tegu toreda neljakuuseks saava preiliga, kes vaatas mu punast pead ja no ausõna, itsitas selle peale.

Ayra

Ayra emaga oli meil juba klassikaline kiluvõiku-menüü. hea suutäis, ma ütlen. viimase võiku pistis minu laps pintslisse.

viimane kiluvõiku

Jazzkaare paviljonile lähenesime ringiga, aga tühja, aega oli. täitsa viisakas koht, garderoobiga ja puha. külm ka ei olnud, kuigi ma ei tea, kas see oli sellest, et päike säras peale või on seal mingi lisasoojendus. õhutorud olid küll täitsa olemas.

Tõnis Mägi ansambli ja Otsa-kooli puhkpillibändiga, Muus Bluus

kontsert oli muidugi vinge. ei olnud ainult bluus, selge see. aga kui keegi tuleb ütlema, et bluusi ei saa eesti keeles laulda, siis vabandage mind.. saab küll.
need puhkpillid olid päris vahvalt siia-sinna sisse sobitatud. mõnes palas rohkem, mõnes vähem, mõnes üldse mitte. soolodeni välja. eksole, kuna Otsa-kooli poisid olid, siis enamuses päris noored ja see mõjus mu lapsele igatahes innustavalt.
Mägi ja bänd, noh, kas peab veel ütlema, et nad on head?
kontsert läks Klassikaraadiole linti ka, peab kaval silma peal hoidma.

peaaegu lõhnav pilt

Sadama turg, nagu karta, ON jazzipaviljonile liiga lähedal. nüüd köök lõhnab. rosmariini jätsin järgmisele kontserdile 😛

natuke nostalgiat ja vanamoodsa tehnika õpet lapsele ka. vinüülplaadid, mida mul on omajagu. mängija, mis ikkagi kuidagi töötab. peamine repertuaar: bondi-muusika Londono sümfooniaorkestri esituses ja Fabrizio deep-house plaat 😛

007

rahulolu päevast.

jazz ja kaar

Posted on by PilleRiin

Jazzkaare ilm peaks olema päikseline 🙂 aga küll läheb ka, nagu ilmateade lubab.
muidugi, Jazzkaare telk on ohtlikult lähedal Sadama turule, aga küll ma selle ka kuidagi ära haldan.

siinkohal muidugi ma mõtlen, et kas sellise telgi heli on nüüd just nii hea, kui peaks (päris ‘tore’ on ju kuulda, kui Erm ütleb otse välja, et peale Sakala lammutamist on raske leida suurt saali, kus heli kõlaks jazzile sobivalt.. tõesti, vähemalt Nokia ja Saku suurhall on küll kohutavad kohad muusikaürituste jaoks), aga ilmselt nad ikka on selle korralikult läbi mõelnud. kurb on see, et mõnel esinemisel, kuhu tahaks, jääb käimata. aga teisalt ei saagi kunagi kõike, mida tahad. valikute küsimus siiski. seekordsete valikute juures lähtun lapsest ja tema huvist. küll ma ise jõuan veel.
hästi lahe on, et neil on ka tasuta üritusi linnaruumis. nii et tegelikult ei ole meie oma kava veel üldse päris paigas.

igatahes, igatahes. see mu noormees esineb ise ka maikuus paar korda. vat siis, kuidas nad kasvavad..
esmaspäeval Riigikogu lahtiste uste päevale pole mõtet pooleks tunniks temaga ometi minna. eriti arvestades sealsete koridoride pikkust. samas vaade kohvikust on päris kena.

kesknädal

Posted on by PilleRiin

hommikul vaatasin kalendrit, aknast välja ja jälle kalendrit. ahah.

eilsest jäin päris edukalt ellu. kuigi vahepeal oli üsna piinlik ka. aga siiski, koos kogu kahe kilo kuivatatud kikerhernestega olin lõpuks kodus. punane kleit aga kummitab. sõbranna vaatas pilti ja leidis, et see on nagu kaader mingist filmist. hmhm. suvaline kehva kvaliteediga moblaplõks. vat siis. aga Instagram oma filtritega, mis teevad ilusast pildist samasuguse kräpi, nagu mu mobla loomulikult teeb, on ju ka popp. elu ja asjad, ma ütlen..

selle kuu eestikeelse National Geographicu olen vist maha maganud. nüüd saan lapselt piki päid ja jalgu.
ahjaa, matemaatikakänguru pani mind imestama, ta oli oma vanuseklassis 71 punktiga 120st esimese kümnendiku peal umbes ning oma koolist parim. täiesti hämmastav. tegelikult ei ole see ju hea tulemus ometi. taustaks artikkel matemaatikaolümpiaadidest.
muusikalaager, kuhu ametlikult saab 11ndast eluaastast, lubab siiski tal osaleda, sest tase pidi piisav olema 🙂

15.25: NG siiski täiesti olemas. kleit kah. ja päike on väljas. aeg panna hautis tulele.

keskaprill

Posted on by PilleRiin

kollane päike, oranž kass ja endine unekas.

Paavli ja Popovi kaltsukate raamaturiiulid on ühed jubedad kohad. liiga lähedal ka mulle. jama on see, et sealt saab veel odavamaltki, kui e-raamatuid saab (kuigi mul ei ole viimastega hetkel midagi teha, arvutist lugeda ei meeldi ja lugerit veel pole).
ko-hu-tav. kuigi üks müüja, kellele ma makstes ‘kurtsin’, vaatas mind ja ütles, et tema inglise keeles ei loe üldse. õnnelik inimene 😛
mina pean lihtsalt katsuma end nendest eemal hoida.
kui õnnestub.
ega ma väga usu küll..

raamturiiul elab niigi oma elu. peab varsti jälle sortima. sest noh, kuigi mõne meelest on selline riiul intelligentsi näitaja, siis mina miskipärast põen aegajalt oma riiulit. füüsiliselt võtab ta ju vähe ruumi, aga ta täidab ruumi suures ulatuses.
üleüldse, see meenutab mulle, et ma tahaksin kabinetti, garderoobi ja buduaari. ja siis külalistetuba 😛

nagu see lapse unelmate kodu, millest ta sügisel kuskile vihikusse kirjutas. et 8-toaline maja külas mere lähedal. kuigi ma ütlesin talle juba siis, et tema peab tolmuimejaga neid tubasid siis üle käima kah. ja no päris ausalt jaguks natuke vähemast ka.
aga see selleks. sest kogu selle pealtnäha kena idee juures on väga palju väga nõrku kohti.

laps nõudis söögiks maisi ega uskunud, kui ma ütlesin, et ei ole veel hooaeg. turul veendus ta selles ise. leppisime siis maisiga salatis, kus oli veel värsket koriandrit, tomatit, sibulat ja avokaadot. kiideti heaks.
õues oleks tahtnud küll grillida jah, aga saime muudmoodi hakkama.

kui ma ühel kenal hommikul oma mailikastist neid iga kord uutelt ja erinevatelt aadressidelt tulevaid maile ei leia, mida prügikasti saata, on vist korraga imelik tunne küll.

enne õhtust krimkat pean ma raamatu läbi saama. sest ma võin vaadata küll, kui ma tean, mis juhtub ja kes asja taga on, aga lugeda on siis juba igav.

meie igapäevast und..

Posted on by PilleRiin

ma ei saa ikka aru, mis jama selle magamise ja magamatusega on. aga kusagil umbes kellakeeramise paiku vist sai see alguse. et ehk ma ei maga kuidagi oma und täis ja ma ei saa enamasti aru, miks. sest ma poen varakult voodisse ja nagu magan ka. aga siis tabab kell mind umbes keset ööd (tegelikult nii, nagu ikka) ja ma olen päev otsa selline uims.
no ja ma tean unefaase ja muud sellist, ometi ei ole mingit loogikat selles, et umbes kolm nädalat ma ärkan alati vales faasis.
ning see on ka, et kui ma olen korra ärganud, siis edasi magamisest ei tule suurt midagi välja. varem ei olnud see ka mingi probleem.
õhutanud olen, õues isa piisavalt viibinud ja kõike muud sellist. tühjagi.
magamajäämisega ka ei ole üldiselt probleemi, uinun ikka väga kiirelt.
ebameeldiv.

sellest hoolimata leiavad inimesed, et ma näen kuidagi hea välja.

mulle ikka meeldib Maximas müüjate vormirõiva seljal olev kiri ‘küsige, ma võin aidata’. et võib, aga võib ka mitte, just nii, kuidas tuju on. haa! 😛
aga eile oli seal igatahes täisterapastat. gluteenivaba oli ka.

Gordonit vaadates

Posted on by PilleRiin

mida ma veel tahtsin öelda, on see, et ma ei jõua oma raamatupakki ära oodata. kuigi ma ei tea, kuhu ma raamatud panen – aga see pole oluline. eks sätin nats oma riiulit jälle ümber, nagunii peaks seda tegema.
mida ma sealt siis ootan: hunnikus inspiratsiooni, peamiselt.
Gordonit on seal üks mulle ja üks teine sõbrannale.
mis muidugi meenutab taas seda va Kindlet. kaaned sellele ostsin ma juba ära, eksole. küll siis Kindle ka sinna sisse tekkib.

kevadises õhus on lausa mitu huvitavat ideed-mõtet. kõigil on puudus ka, nimelt see va finantspool. siin pole kasu minu isiklikust mõttemaailmast ja suhtumisest. kuigi, mine sa tea, kui ma ikka suhtun nii, et need mõtted peavad teoks saama, küll siis saavad ka.
väljakutsed, ma ütlen. mitmel tasandil.
kui midagigi nendest õnnestub, on mu fännklaabil taas põhjust ‘rõõmustada’.

P.S. ma ise olen endiselt liiga laisk, et oma energiat vihkamise peale kulutada.