oi, käes on märts

ma ei teagi, kas ma olen siin varem nädalast pausi pidanud õieti. mitte, et ma nüüdki oskaksin õieti öelda, millest paus. sest materjali ju nagu on – aga teisalt ikka see tunne, et kõik on ära kirjutatud juba. mitte, et tegelikult ka oleks.
aeg on kulgenud omasoodu. pea iga päev on tööpäev või muidu tore päev.
vahel natuke vähem tore ka, aga elu ongi selline.

nädalasse on mahtunud veel teater (võib-olla kirjutan kunagi pikemalt), hulk söögitegemist :P, hulk kodukoristamist, natuke lapsepeksu, jalgrataste kevadine hooldus :P.. ja päris palju määramatut sebimist, mis perspektiivis võiks kusagilt otsast mingitpidi kasulikuks osutuda.
peamine, et ise olen rahul.

kuna õiget talve pole olnudki, siis on väike suveootus sees tiksumas..

130915_1550

kalatu päev*

ma pean taaskord tõdema, et ma olen juba nädala algusest selline pooltõbine ja mul ei ole lihtsalt aega terveks saada. st tegelikult pole aega haige olla ja see tähendab, et pole aega korralikult kodus passida ja ravida. iga päev on mingit ringisebimist. õhtuti küll üritan midagi ette võtta, tee ja sidruni ja meega ja isegi paratsetamooliga, aga kui eile tundus, et sellest ongi abi, siis täna on tunne, et tühjagi.. ning tänane päev on taas üsna tihe.
hea, et tuleb nädalavahetus, selline pikem. kus on laupäeva ja pühapäeva vahel veel üks puhkepäev.
iseasi, et nendeks päevadeks on ka rodu plaane..
öösel magasin 10h. ikka oleks nagu vähe. tegelikult ei ole ju.

no ja mingitpidi vaatan juba kevade-suve suunas ja tegutsen perspektiivis. kui elu neid võimalusi annab, siis tasub ju ära kasutada, või vähemalt üritada. kuigi selleni on veel umbes kolm kuud soppa (jaa, inimesed rõõmustavad, et külma enam ei tule, aga see ei tähenda ometi sooja ja ilusat ilma meie kliimas!)
kuigi vahel on ikka peaga vastu seina jooksmise tunne. õnneks ka piisavalt asju, mis selle tunde ära kaotavad.

yacht

* – sest kala on sügavkülmas, aga ma tunnen, et täna ei jaksa-taha sellega midagi ette võtta

nädalavaade, vaarikakoogiga

vahelduseks on igapäevane töölkäimine päris huvitav, kuigi ka väsitav. ometi ei ole ma pikki päevi. ja no tunne, et aega on vähe, on ka juba tekkimas. kuigi ma saan aru, et eilne poolepäevane koristamine ei tulenenud sellest, et ma nädala sees seda teha ei saanud – nagunii poleks ma seda teinud.
eks vaikselt loksub kõik paika.

sall valmib ilmselt järgmiseks hooajaks, sest talvega on meil sel aastal nagu on :S ja kuna telekast (seoses olümpiaga?) on vähe vaadata ja ma ei suuda lihtsalt istuda ja kududa, siis edeneb visamalt, kui sooviksin. samas järgmine töö on juba ootel – kingituseks 🙂

sõbrapäevale andis jume tuttav, keda pole ürgammu näinud, aga kes tuli toidukotikesega külla 🙂
kassitoit saadeti üldse teisest linnast pakiautomaati.

ostsin odavputkast kohupiimapastat ja tegin eile üle tüki aja kooki. sügavkülmamarju on ka omajagu, nii et sedapuhku läksid loosi vaarikad.
ma tegin oma keskmises koogivormis ja kohupiima oli ca 300g, hapukoort panin selle juures umbes pool kogusest ja mune 2, aga ilmselt pasta on nii palju vedelam, kook oli ahjus ca 50 minutit ja oli ikka kergelt värisev välja võttes. puru tegin umbes poole kogusest ja ma vähem ei kujuta küll ette.
aga igatahes tasub seda kooki korrata küll.

vaarikakook888

see kontori vastik õhk ja ilmselt õueolud ja ma ei tea mis on mu näonahale põntsu pannud. sooduskupongiga juuksuriga läks mul hästi (just lugesin, sama salongi on laidetud ka), aga näohooldust ei julge suvalises kohas võtta. nii et üritan siin koduste vahenditega toimetada.

ja kusagil ajusopis tiksub üks Riia-mõte.
ning jee, kaks koolitust on ka kirjas.

aeg lennnndab..

mismõttes on juba reede?
aeg jookseb kuidagi täiesti märkamatult. nojah, tegelikult on tore nädal olnud.
selle kiuste, et nädala algul viitasin toidupakikestele. muidugi, vaadates EMTA andmeid ja tõdedes seda brutosummat seal, saan ma tõesti aru, et inimesed imestavad, et ma selle juures ei nutagi kodus, vaid liigun ringi ja täitsa elan. kui nad veel tegelikku numbrit teaksid.. 😛

igatahes on väikesed positiivsed muutused toimimas. esimene asi oli üsna väike, aga näe, andis tõuke. ja selgub, et poolhala võib ka vahel kasulik olla.
happy-happy-joy-joy.

ning vahel on hommikune (minu jaoks) ilgvaratõusmine ka tegelikult täitsa meeldiv.
harjun pisema ja parema läpakaga.

ja ühe koolituse panin ka vasakule kõrva taha 🙂

uitmõtted telefonist ja lapsest

eelmisel kuul kirjutas sõbranna, kuidas tema oma uuema Nokia nutika kogemata maha pillas ja klaas mõranes. eriti pikemalt ma sellele ei mõelnud. kuigi jah, teadolevalt minu omal peaks olema kriimustuskindel kaas ja originaalkate (st mitte telefoni oma kest, vaid mingi kummikate seal ümber) peaks olema põrutust pehmendav. no mitte et ma oleksin ise selle kõik kusagilt välja lugenud, laps ütles (muna vs kana..).
aga üleeile juhtus, et libises mul telefon käe vahelt maha ja otse kivisillutisele. lataki, vahtimisega vastu kive. ei, minu oma ei saa kinnastega kasutada, aga ma üritasin mingit pakki automaati saata, pakk käes ja telefon käes ja siis mingi käega veel seda ekraani toksida, eksole. ja nii kuidagi läks.
korjan siis telefoni üles ja.. pühin puhtaks ja jätkan tegevust. sest isegi mitteüks kriim ei olnud juures! jah, mul muidu ekraanil mingi üks kriimujupike siiski on peal. kattekilet ei ole – laps ju ütles, et pole vaja.
nii et ma nüüd ei tea, kas mul vedas või ongi see telefon kukkumisele veidi vastupidavam kui mõni uuem versioon.

eilsel arenguvestlusel kiideti laps tubliks. ega mul väga pole põhjust viriseda jah, kuigi selge see, et alati on tunne, et võiks veel parem olla.
pärast läksime talle pükse ostma. sügisesed teksad on enamuses kukekad. sedapuhku vedas, saime Paavlist lausa kolmed püksid. ühed olid ikka kallid ka, 8 eurot, aga peaaegu et tutikad Wranglerid. no ja -10% nagunii. teised kahed olid kordades odavamad.
ning lasteosakonda pole ammu asja. suurus, palunväga, meeste 29/34.
võeh.
minu väike laps.
aga dresse me ikka ei saanud, mingi ikaldus on talvel meeste pika dressiga neil seal. nii et trennis käib kukekatega edasi (mina ka ei tea, miks ta lühikesi või põlvpükse ei taha).
muidugi, selle kuu suurim kulu oli talle purjetamisriiete jms ostmine. ütleme nii, et kuu elamisraha läks sinna ära – aga teisalt sellist soodukat naljalt ei ole muidu.
loomulikult selgus peale ostmist, et mõnegi asja oleks saanud ilmselt küla pealt – ja mõne saamegi. vahva, et on hulk häid inimesi 🙂

see on ka vahva, et vahelduseks jälle külmem on. ma siiralt loodan, et nädalalõpusula ei tule ikka.

140130_2794

nii me siis õpimegi uusi asju :P

eile oli ju kena blond hetk ka. et lapse toa radikas on jahe olnud, eelmisel talvel oli juba, eksole. no ja siis selgus eile, et termostaadil on mingid piirajad peal. mina polnd iial mõelnud või isegi tähele pannud, et seal on mingi jublakaga rõngas veel (mis väga ei liigu). ja kui nüüd seda sai kuumema peale keeratud, läks radikas ka soojaks.
ma juba muidugi mõtlesin, et suvel tuleb kõik lahti koukida ja kõik ongi täiesti katki. et võib-olla peab isegi uue radika panema.
aga seekord siis sedamoodi.
ja mina jälle natuke targem.

talv

rohkem ei ole hetkel suuskadele saanud. kuidagi külm tundub õues ja mu külmakaitsekreem ei ole veel kohal. natuke kardan näo pärast, nahk on nende ilmade + töö juures pidevalt töötava puhuriga niigi päris käest ära.
nädala algul oli laps tõbine, aga esimesel võimalusel kippus kooli tagasi.
ootan lõnga, et mütsi juurde sall kududa. post24 pole suutnud ligi 48 tunniga seda ära toimetada. oleksin ma sel hetkel teadnud nt tänaseid plaane ja et nii kaua läheb, poleks posti lasknud pannagi.

mingid asjad-toimetamised on ikka kuidagi ripakil. mingid asjad on määramatud.
aga ma endiselt ei pingutagi väga.

käisin hoopis jääluurel.

140130821

suusad alla

ega see pole kuigi normaalne, kui üle aastate (aastakümnete? ma ei ole kindel – mul on siiski tunne, et ma olen tänapäevased suusad ka ikka alla saanud, mitte ei ole kogemused ainult vene-aegsetest laudadest-klambritest) tekib korraga soov suusad alla saada.
‘keskeakriis vist,’ nagu ma ise täheldasin.
või siis mitte.

igatahes läks nii, et eile tulid mu juurde suusad ja saapad ja kepid ka. minu asi oli end riide panna ja välja ajada.
Stromkal muidugi ei ole mingeid spetsradu ega miskit, aga kohalikud harrastajad on klassikajutte sinna sisse sõitnud. nii et sai ukerdatud pisut. umbes pooltunni või nii.
selle aja peale sain aimu, et mul on olemas mõned lihased. ootamatu 😛
huvitaval kombel täna ei olegi kuigi hull.
ja selline tunne on, et peab ikka veel mõne korra proovima.
mitte, et ma mingi sportlane oleksin.

kui me seal mööda lund laudade ja keppidega liikusime, kihutas paar ratturit suure hooga mööda.
ja mõni üritas killustikuga kaetud kõnniteel uisku suusatada.

hajevilolek

laps sai eile aasta vanemaks. veel on minust lühem, aga jalanumber on ammu suurem, kui mul ning ka häälemurdega on ühel pool. enamikest klassi poistest on peajagu pikem. tundub nii paar aastat vanem, kui tegelikult on. aga ikka minu väike poja 🙂

kokkajat minust eile ei olnud, õnneks toodi koju üks suur pitsa. sellega läks siis hästi.

üks rahaline valearvestus. üks muu rahaline asi. mingid muud ideed. minus on mingit sebijahinge, samas kõik sebimised ei sobi mitte.
üks ootamatu sõnum ja külastus.
eelmisel nädalal külma saanud alapõsk on juba enamvähem normis.

hajevil olemine. aga sobib teemasse, et hoidu eemale pingutustest.

remonti ja jääd

saabunud talv on kuidagi energiat andnud. või siis päike. või silmaga nähtavalt pikenenud päevad. või siis ka mõned muud detailid. või kõik kokku.

esikuga on peaaegu et ühel pool. paar väikest asja veel, nt uksealune linoleumiriba ja mõni seinaliist. aga üldiselt oli kohati kilplasetöö. nt ei tulnud kohe selle peale, et uus linoleum on õhem ja tulekski üleni liimida. et ehk liistud olid juba paigas, kui ikkagi selgus, et tuleb ära võtta ja liim linoleumi alla mätserdada. no igatahes sai seegi tehtud. lamp sai ka teise seina ning üpris kenasti jäi, jalatsikapp on paigas. isegi teisele poole ust liikunud võtmenagi on üpris käepärane ja ei olegi väga automaatselt vanasst kohast võtmete otsimist.

aga ega mitte ainult remont ei ole neid päevi sisustanud.
laupäeva mahtus veel hobusepatsutamine ja viltimine. hobune oli selle vähem kui kuuga omale talvekarva kasvatanud ja nägi sellega kuidagi rääbakam välja, kui suvel 🙂
viltimine tekitas mõtte, et tuleb ikka ületeepoest omale ka materjalid ära osta ja kodus natuke nokkida.

imeline pühapäev viis jäävaatlusele. retkeke linnast välja. väga palju jääd ei olnudki, aga külma pole ju kaua olnud. tegelikult selle aja kohta isegi hea. veetaseme langus oli jää järgi ka vägagi näha, erinevates kohtades erinevalt.
päris huvitav oli seni peamiselt suvega seostunud kohta näha talvel. külm, lumine, jäine, aga ikkagi mingit oma head energiat täis.
muide, kui jälgida jääolusid, siis isegi selle paari päevaga peaks seal juba ohtramalt jääd olema.

tagasiteel ostsin allahindlusega mütsilõnga, iseendale. mul on mütsidega mingi error – mulle sobivad väga paljud, aga enamik mulle ei meeldi. ega nende isetehtutega pole ka alati parem. mingi aja kannan ja siis leian, et on tobe. teised, muide, ei leia.
aga ma nüüd koon siis ühte taas 🙂

kaamera jääb järjest kehvemaks ja kehvemaks, teagi, mis peale hakata. hübriidi jaoks raha eiteakust koguma?
ja mingi suusatamisemõte tiksub endiselt, peab kätte võtma.

jaa680