tänase sõidu rajad viisid mind mitmekihilistesse mälestustesse. midagi siin, midagi seal, midagi kattuvat..
korjasin lihtsalt uusi kogemusi peale, vähemisiklikke.
Rubriik: asjad minu sees
tõdemus
mingeid hämmastavaid hetki ja tsitaate leiab isegi pealtnäha üsna mõttetutest raamatutest.
Ma pean sulle andestama ja ma pean endale andestama.
Sina pead mulle andestama ja sina pead endale andestama.
see teisele andestamise osa on – tavaline.
aga see ei käigi ju ilma iseendale andestamata.
jälle mingi asi, mida kusagil sisemuses aiman, vahel ehk tegutsengi selle järgi, aga ei ole teadvustanud.
küll on hea, et keegi selle nii lihtsalt välja ütles.
üldse nii hea ei ole teadmine, et ma ei saa siin üldse väga palju asju oma sisemusest kirjutada.
***
mingi peavalu kolmas päev. keset sooja suve.
pingelangus, mis kutsub esile uusi pingeid, mis on hullemad kui eelnevad?
**
hiline töötamise taustaks õhtune telekas ja .. laul .. mis tekitab mingeid kummalisi seoseid. ei, mitte konkreetne laul, aga fiiling.. (jah, ma ei vaata neid saateid muidu, seega pole kursis.. aga tühja sellest).
mingid kauged asjad. mingi kauge ilu ja kauge valu.
mingid asjad, mida oli liiga vähe ja liiga kaua.
mingid unustatud pildid ja helid ja lõhnad ja maitsed.
vanalinn, külm tuba, keegi kõrvalolija.
mingid valikud, mingid segadused, mingid valed.
koosolemised-eemalolemised.
pildid, mis siiani segadust külvavad.
teadmatus ja ..hirm. ei, ma parem ei kohtu.
mingid hoopis kummalised seosed olevikus.
ma pole sellest kõigest ammu kirjutanud.
aga ma ei suuda hoida kõike nii neutraalsena kogu aeg.
***
mul peab ikka mingi karmavõlg olema, ma ei oska muud arvata. või olen ma tõesti oma praeguses elus nii palju halba teinud?
vanalinna päevad? misse?
mäletan, et omal ajal, st, ikka ammu, kooliealisena ja veidi hiljemgi, sai Vanalinnapäveadel agaralt osaletud. selline mälestus on, et siis toimus rohkem (hm, näitused pikas jalas, mingid üritused Toompeal.. ja veel ja veel..) ja asi oli kuidagi mõnusam.
praegu mõtlen, et kas see võis olla ainult minu vanusest tulenev või mitte? et sellises vanuses lihtsalt tundub kõik suurem ja lahedam? või siiski mitte ja oligi see üritus tol ajal teistsugune?
olgu, üks asi, et sel ajal polnud ilmselt rahaprobleeme. vähemalt mitte selliseid, nagu praegu. teine oli see, et siis oli nagunii vanalinnas rohkem elu. see ei olnud koht vaid turistidele, vaid kohalikulgi oli seal tegemist.
ja oma rolli mängis ilmselt aeg. sest Merca luuletusi kuulama minnes oli veidi hirm, et miilitsad on kohal, näiteks. ja muidugi need isetekkelised öölaulupeod. esimesed kiirdöögikohad jäävad ka sellsesse aega. mäletate veel ChickIn-i nimelist koha, oli vist sellise nimega? üks auk oli igatahes Aia tänaval ja vanalinna päevade ajal sai seal söödud. no see on küll tüüpiline noorpõlve mälestus. aga ikka üritused ka, neid oli kuidagi rohkem, info jõudis paremini kohale, seal oli mingi meelsus.
ja igavene suvealgus jäi sinna aega ning Kuninganna esimene luulekogu..
oh, ma ei tea.
nüüd oli mingi laat kusagil Niguliste juures ja – enamvähem kõik. muu linn turiste täis nagu alati. ilmselt toimub muidugi paljut, aga infot on tänapäeval liiga palju ja see kaob muusse mürasse ära.
n -16
jõudsin oma RSSi läbi käia. mis tore lugu Bioneeris läbipõlemisest.
aga mul ei ole veel päris kõiki tunnuseid. tore tõdeda, et arenguruumi on.
üldiselt, lõputöö.
aeg, mida on liiga vähe ja mis ei pane mind üllatama ka mitte. ma olen peaeagu et valmis maksma, et keegi aitaks mul vajalikku infot koguda ja sorteerida.
tegelen stressisöömisega ja ei unistagi, et võimaliku lõpetamise puhul mingisse normaalsuruusega kleiti mahuksin. sellest on täiesti ükskõik.
nagu paljustki muust.
vähemalt kass ja laps aktsepteerivad mind sellisena, nagu ma olen.
vist.
uppuja päästmine on uppuja enda asi
öö läbi oli ühes ninapooles nohu.
see oli üks põhjuseid, miks ma magama ei jäänud, öö läbi vähkresin ja hommikul katkendliku unega olin ning enne kella üleval.
aga see ei olnud ainus.
ma lasin liiga palju mõtteid omale ligi.
loogika järgi ei tohiks ma veel haigeks jääda, sest kiire ja pingeline periood ei ole veel läbi.
või siis on see viimane ots kõige kiuste, mida ma üritan, siiski liiga hull olnud?
ma ei tea enam, mida teha.
pidetu-kodutu tunne on.
lahendusi ei olegi olemas.
This line is burning
Turning to ash as it hits the air
Every step is a day in the week
It’s a Sunday or Monday
A march over months of the year
This life is burning
Turning to ash as it hits the air
Every death is an end in the race
It’s a stopping and starting
A march over millions of years
Travel. Arrival
Years of an inch and a step
Toward a source
I’m coming to you
I’ll be there in time
This land is burning
Turning to ash as it hits the air
Every line is a place on a map
It’s a city or valley
A mark on these miles of fields
Travel. Arrival
Years of an inch and a step
Toward a source
I’m coming to you
I’ll be there in time
This line is burning
Turning to ash as it hits the air
Every step is a day in the week
It’s a Wednesday or Thursday
A march over months of the year
Travel. Arrival
Years of an inch and a step
Toward a source
I’m coming to you
I’ll be there in time
I’m coming to you
I’ll be there in time
Take this
Mute mouth
Broken tongue.
Now this
Dark life
Is shot through with light
ummik
ma vihkan ummikuid.
… ja mitte ainult liikluses …
minu tõehetk
Kajakas viskas mind palliga. kui keegi on veel visanud, siis ei tea ma sellest midagi, sest ma ei loe muid blogisid kui neid, mis on mul google readeris.
igatahes. 7 tõde.
1. ma olen hullupööra väsinud ja tahaksin umbes jaanipäevani olla kusagil mujal. ning tagasitulles leida, et vahelepeal on kõik projektid lõpetaud kenasti ja kool ka. mul on absoluutselt kõrini sellest praegusest perioodist, mil mul on krooniline unepuudus.
2. ma eelistan vanni dushile ja saunale. ise käin teistele rääkimas, kuidas dush on säästlikum ja vedelen ise vannis. aga ma ei tee seda iga päev.
3. ma olen laisk ja mugav. ma teengi alati täpselt nii palju, kui just vaja on. no mingi nõme naiselik kohusetunne leiab vajalikku tegevust piisavalt. aga kui oleks võimalik, siis ma suudaksin ilmselt päris kaua elada nii, et vedelen päevad läbi voodis.
4. ma ei suuda oma vanematega koos elada. ma ei pea ka.
5. ma olen üsna rahul oma linnakorteriga. mingit maja linna taga põllurajoonis ei taha. päris maja päris maal oleks teine lugu, aga..
6. selleks olen ma liiga arg. tegelikult ma olengi hästi arg ja pelgan uusi olukordi ja inimesi. ma vihkan igasuguseid ametlikke telefonikõnesid ja võimalus mailida on mulle hea päästerõngas. aga alati ei ole see võimalik. ja nii kapitaalset elumuutust ma ikka kardan küll – maalekolimist mõtlen siis.
7. mu elus on olnud rohkem mehi, kui mulle tegelikult meeldiks. ma arvan, et mul on mingi oma sisemine kiiks või midagi ja seepärast see ongi nii. mingi sisemine ebakindlus, mis mingi ajani otsis mulle kinnitust, et mind tahetakse. nüüd ma lihtsalt vahin sellele ebakindlusele otsa ja .. ei püüa talle midagi tõestada. mis ei tähenda, et midagi muutuks.
viskan palli Sinisele, Maaraja perenaisele, Evule, Perfektsionistile, Triinule ja Asjadest kirjutajale.