ema süda

laps reisile saadetud ja mina muret täis. kuidas ta saab hakkama seal ühes kajutis poistega, kes on temast 3-5 aastat vanemad ja keda ta õieti ei tea (nägupidi küll tunneb, jah)? sadamas vaatasin, et on enam-vähem temavanuseid ka, aga need on teisest trennist (kahe trenniga minek). et kas on sellised mõistlikud pubekad, kes pisemaga arvestavad või peab ta katsuma ise hakkama saada? ta ju pole selline lõugaja ega trügija ka, nagunii tuletasin talle veel umbes viimasel sammul meelde, et ta on seal väiksemate hulgas, et igal pool trügigu ikka ettepoole ja lähemale, mitte ärgu jäägu suurte taha. ühtegi talle tuttavat treenerit pole ka pundis, seda ma ei teadnud ette.

oh neid emasid küll, nagunii muretsen ma üle. samas on kaheksane ikka päris väike veel ka siiski, sellise üleöise laevareisi jaoks mitte-liiga-tuttavas pundis.
õnneks on tänapäeval telefonid olemas.

ajaabsurd

täiesti nonsens. mu vabad päevad kaovad niimoodi käest ära, et kohutav. tööl siis nagu puhkaksin. ja ma ei suuda aru saada, mismoodi on võimalik elada, töötades viis päeva nädalas, 8 tundi päevas. siis pole ju üldse mingit aega. ja ma mõtlengi, et kohe üldse pole.
või olen ma lihtsalt nii kehv ajaplaneerija? sest ma ei planeerigi seda väga.

oktoober

igal esmaspäeval avastan, et hommik on veidi pimedam, kui nädal enne. õhtud kisuvad hämaraks ja jahedaks. polegi enam isu õhtuti kusagile välja ronida, diivanil keras kassi ja teetassi kõrval on mõnus küll.
vastuoluline aastaaeg. pimeneb ja külmeneb ja talveune tunne on, aga ikka olen tavaliselt sügisel rohkem kõigega rahul kui kevadeti. kuigi loogilisem oleks vastupidi? või siis et kevadel nagu peaks kõik hästi olema ja siis on kontrast tegelikkusega lihtsalt suurem? sügisel ei eeldagi keegi ju midagi. nii et ma võingi olla natuke talveunine ja natuke kõike, mida tahan ja tunda end seejuures hästi.

***

ma tahaksin olla kass. magada pool kuni kolmveerand päeva maha ja ülejäänud aja suurim mure oleks, et kas söök on ees ja kas on ülevaade toimuvast.
kasvõi vaheldusekski tahaks.

aga siis jälle ei taha ka.
sest on mis on, neid väikeseid rõõme on ka päris palju. mis sellest, et vahel ma nendest mööda vaatan. aga need on täiesti olemas, minu oma tillukeses maailmas.

ma kohe ei tea

täna on selline vasaku-jala päev. otseselt pole ju mingit jama, aga selline tunne on, et hästi ka pole.
trammile jõudes vaatasin, et jõuab laps trenni ja mina tööle, mispeale läks tramm baltas katki. aga meil oli just teisele poole toompeadvaja. ning baltast ükski muu asi ei liigu ju üle kesklinna kui tramm. nii et vihma käes vutt-vutt piki toompuiesteed. 40 buss läks paldiski maantee algusest veidi enne meid ära, nii et veel paarsada meetrit ja trollipeatus. vihm-vihm-vihm.
muidugi hilinesime mõlemad.

kolimine tööl on toonud mind tagasi ruumidesse, kus kunagi oleme olnud – ja millega on mõningad omapärased mälestused. võiks öelda, et see oli üks mu elu kummalisemaid sügiseid-talvi.. aga õnneks piisavalt ammu. jah, ma olen siin töötanud juba teistkümnetes aastates :O
avastasin, et mu laud on seljaga akna poole ja enne pirinat nihutasin seda natuke. aga nii nagu praegu, pole ka hea. nii et mingeid mööbledamisi tuleb veel seega. ja ilmselt hakkan ma selle tulemusena istuma peaaegu seal, kus juba varemgi mu laud siin ruumis olnud on.
ruum ise pole ka päris sama, mingi sein on vahelt ära võetud ja asi on nüüd avaram.
aga jälle sügis jälle siin. ometi on kõik hoopis teistmoodi ja varsti ma enam ei mõtle sellele, mis siin kunagi oli. aga see ei tee midagi olematuks ega peleta seda sügist mu seest.

kui ma koju lähen, sajab jälle nagunii.

***

täna ei tohi ikka Tennessee Williamsit lugeda, taustaks Guano Apes-i ‘Rain’. täna on midagi kergemat ja lihtsamat vaja. sest et on. aga ometi eepoolmainitut ma just teengi.
lisaks on veel näiteks külm. kuigi kogu loogika kohaselt ei tohiks olla. ometi on. isegi soe jook ei mõika.

asjadega täidetud tühjus täitub peatselt, kui laps koju jõuab.

horoskoope tänaseks

It will be all too easy for you to lash out at someone who really doesn’t deserve it — but don’t. It won’t accomplish anything. They’ll feel horrible, you’ll feel worse and you’ll both miss a great opportunity to unearth the real problem that lies just beneath the surface.

hmhmm..

sügissuvi

paar ööd olen maganud nii, et magasmistoa aken polegi enam lahti. ning sussid on ka toas jalas.
soe ja pehme nurruv kass on ka taas väga mõnus vastu mu külge. köök on õunu ja muid vilju täis ja mul on mingi külmetus.
ning õhtud on juba hämarad, eile poole kümne ajal oli piisavalt pime, et mereäärsed tuled kenasti näha oleksid.

kirjust suvest tagasi rutiini. sügis on aeg muutusteks.

une näod

tänasest mäletan mingit veidrat unenägu, täis reetmist. eriti kummaline oli see, mõne puhul ei olnudki see reetmine üllatav, vaid enamvähem etteaimatav, nagu mingi korduv tegevus.
aeg silmi avada?

täiega suve lõpp. mu hingamisteed on täitsa umbes, kuigi olen natuke tegelenud sellega, et ei oleks.