Rubriik: asjad minu sees

juunikuu esimene postitus

Posted on by PilleRiin

vihale ajab juba. nüüd on nohu ka. muidugi, see esmaspäevane külmetamine, tean küll. ime, kui see mõjunud ei oleks.
CV juba riidles minuga, et miks ma haige olen. ta ei saa külla kaneelilõõtsale tulla 😛
no aga tõesti – oleks mul üks päev, kus ma saaksingi päriselt ainult toas olla (mitte, et vähegi kenamate ilmadega seda tahaks), aga ei saa ju! ikka on mingid vajalikud käimised-sebimised. ja teadagi, päikese käes on soe, varjus ja tuules mitte.

selle hooaja igapäevased kella seitsmesed äratused on läbi. oeh. saab nüüd kolm kuud sellest puhata. lapsel läks ka viimastel nädalatel ärkamine aina raskemalt.
eile ta küsis, et mis me täna ette võtame, et lastekaitsepäev. tuletasin meelde kohustuslikku tegevust ja et pärast vaatame siis. hoiaks ilma kuivana, oleks ju tegemist ka. vihmaga on tülikam.

tahaks juba mujal olla.

on olnud paremaid reedeid

Posted on by PilleRiin

novot, kuna poiss turtsub ka, siis ilmselt saime mõlemad pühapäeval nats külma selle sooja, külma ja tuuletõmbuse vahel rabeledes. ja kuna mina käisin üleeile merel, siis olengi totaalselt haige – hoolimata sellest, et ma olin seal kuni kinnasteni varustatud. tuul oli tugev ja külm ning sellest ilmselgelt piisas.
nagu oleks mingi hall niiske november, ma ütlen. apteegis käisin eile siiski ära.

suvine reis ida suunas on osutunud ka problemaatilisemaks, kui oleks oletanud.
see plaanitud ööbimise eitav vastus võinuks varem tulla, oleks olnud rohkem aega ette valmistada. nüüd aga on nii, et viisataotluse peab kindlasti järgmisel nädalal sisse andma, aga kõik muu on tiba kahtlane. mõni kuu varem oleks ilmselt veel odava hotellikohagi leidnud, nüüd enam muidugi mitte. surfan edasi, lõpuks peab see positiivne vastus tulema ka lähemalt, kui paari tundi kesklinnast (kindlasti oleks seal tore ööbida, kui ma läheksin autoga, millega saab suvalt St. P. äärelinna ja sealt metrooga edasi; aga hetkel, autovabalt, ei tundu see väga ahvatlev). lapsega päris hosteli ka ei tahaks ronida; lõppeks pole isegi need mulle jõukohased, kui aus olla.
aga küll saame.

üldiselt paistabki olevat lahtiste otste periood. erinevaid lahendusi muudkui koorub, paistab, kuhu poole maandun.

nigulapäev

Posted on by PilleRiin

natuke asjalik, natuke laisk, natuke ebameeldiv, natuke huvitav, üsna soe ja päikseline päev. hakka või uskuma, et suvigi on tulekul.
plussid ja miinused kogunevad peas. selle ja teise kohta. väga kummaline aeg. ei, mitte ameerika raudtee, pigem mikser. ehk et kõike ja segamini.
ometi on sellel kõigel mingi aimatav suund. soovitud suund.

laps küsis, miks on kolmapäev kesknädal, kui tegelikult on selleks neljapäev. aga tööpäevade järgi on kolmapäev. mis neist kiirelt mööduvatest puhkepäevadest ikka lugeda 😛
ma lihtsalt ei viitsinud otsida ega ka midagi originaalsemat välja mõelda.

bussis oli hulk tüüpe varustatud grigori lintidega või mis nende nimi on. ebameeldiv. kes küll käsib neil siin elada?
aga immigratsioon ja kõik seonduv on keeruline ning hell teema, mida ma parem ei torgi. mitte, et mul arvamust ei oleks.

kas Neikid resto nimi tuleb sõnast ‘naked’?

taas üks kena päev

Posted on by PilleRiin

ma kohe ei tea.. imelik on ju jälle kirjutada, et kuigi kõik ei kulge päris nii, nagu võiks, on üldiselt asjad hästi. mõni pisiasi on praktiliselt sülle kukkunud (küsimise vaevaga), mõni uus uks on avanemas, mõtted liiguvad. tõesti, aeg muutusteks? elu ise ütleb seda mulle, röögib lausa, võiks öelda.
muidugi on kõigega natuke hirme. aga no kuradit, jänes šampust ei joo (ja julge hundi rind on haavleid täis :P). onju eksole?
aga edasiminekut ei tohi karta ka.

laps oli eile nii tubli, esines vahvasti. tema pala oli üle kahe minuti, nagu video pärast tunnistas.

karu nahk

Posted on by PilleRiin

eilses Galileos näidati miljonieurost kella. isegi vist natuke kallim oli. laps küsis, et kas mina ostaksin sellise. naersin natuke (mõttes hüsteeriliselt, reaalselt rahulikult) ja teatasin, et no ei, sest mul ei ole ligilähedaseltki sellist raha. siis arutasime natuke edasi, et kui mul oleks miljon eurot, kas ma siis ostaksin. ma arvasin, et kui olekski miljon, siis muidugi mitte. et kui oleks näiteks, maitea, 50 miljonit ja tiksuks vaikselt juurde, siis nii põhimõtteliselt ei oleks see ju suur kulu.. või mis? 😛 kuigi ilmselt isegi siis ei ostaks.
‘aga mida sa siis ostaksid, kui sul oleks miljon eurot?’
sai siis seda karu nahka natuke jagatud. paar unistust saaks teoks teha. natuke saaks aidata. midagi peaks kasvama panema (niivõrd, kui see tänapäeva kummalises majanduses võimalik)..
unistamine on meil ju tasuta 🙂
kuigi reaalselt leiaks ka umbes poolele summale nagu kohe rakenduse.
aga kuna ei ole, siis ei leia ja tegeleme asjadega, mis on võimalikud.

ei tohi õhtuti tegeleda asjalike asjade ja juttudega. tulemus on ikka see, et voodis tulevad Eriti Head mõtted pähe ja katsu siis magama jääda. on ikka ju vaja veel välja karata ja mõni mail teele panna ja mõni mõtteke kirja.
tegemisrõõm.

paar tundi hiljem: näed siis, kukkuski üks asi ära, kuhu karu nahka jagatud sai. nii ‘tore’ – pole nahka, saab keegi teine hoopis võimaluse. raisk, ma ütlen!

pühapäevaõhtune

Posted on by PilleRiin

oeh. nädalavahetusest väsinud 🙂 ei midagi uut, muidugi.
täna oli lausa kaks kontserti, aga hetkel ei jaksa neist kirjutada.

mõtted-mõtted-mõtted.. eile õhtul oli hallollus väga töine. kas… või siis mitte? või ikkagi.. ? .. ehk siiski peaks?
elus ei muutu midagi, kui ise ei muuda.
konservatiivne on turvaline. mitte muuta on turvaline.
aga mida mul peljata?

nipet-näpet kalapäeva õhtusse

Posted on by PilleRiin

eilse jazzitrammi pildi panin ka Jazzkaare facebooki-lehele ja selle peale pakuti pileteid ühele kontserdile, mis meil muidu küll plaanis ei olnud – aga no võtame plaani! õnneks mahub kenasti ajakavadesse ära.
kuigi tegelikult tahaks veel hoopis muule üritusele minna, ikka sama festivali raames. vaatan, kuidas õnnestub.

mõned asjalikud ja vajalikud asjad on tehtud, mõned vaja veel teha. mõni meeldivam, mõni ebameeldivam. mõnes kohas on sein ees: tunnen, et ei oska, kuigi tahan. mõnda väga ei taha, aga peab.
elu, teadagi, ei ole selles mõttes küll lill, et alati on mõningaid asju, mida peab. küll aga on võimalik mõningaid selliseid asju elimineerida, mitte liiga tihti teha või siis tekitada ‘suhkrutükk’ nende juurde. kõikidega nii lihtsalt küll ei lähe. aga seda parem on pärast olla, kui need asjad ka tehtud saavad.

kaubanduslikku teavet ka.
eile leidsin turult taas need soolakapparid, mis mulle hullult meeldivad (no ikka oluliselt rohkem kui tavapärased marineeritud). neid on vahel kusagil poodides ka (aga ma ei ole ammu näinud), turul on need, mille parim enne on kohe läbi, samas ei ole nendega veel midagi juhtunud. hind on kolm korda odavam, kui poes. vahepeal ei olnud kusagil, nüüd hankisin kohe paar purki. värsked kartulid tulemas ja õlibaasil kartulisalatitesse on need suurepärased.
midagi mõtlesin seoses toidukaubandusega veel.. tuleks siis nüüd meelde!

I am who I am

Posted on by PilleRiin

asjad liiguvad vääramatult suunas, kuhu peab. olgu see suund siis just selline, nagu on.
kui kõik teoks saab, siis ohohohooo 😛

aga selge see, et elul ei saagi lasta igavaks minna. niigi ongi üsna kaua suhteliselt vegeteerimine olnud.
siiski peaks end veel natuke rohkem kokku võtma. jänes šampust ei joo. ebaõnnestumine näitab, et oled siiski milleski õnnestunud (kui sa pingutad, et ebaõnnestuda ja see nii lähebki, kas sul siis õnnestus või ebaõnnestus? :P).

vanus, muide, on pluss. kes oleks osanud seda arvata aastat 10-15 tagasi?
minu puhul ma tunnen täiega, et vanus annab vabaduse. kui vaadata seda listi, siis mida aeg edasi, seda lihtsam see kõik on. mõni punkt tahab veel veidi arenemist, aga ma tean, et see kõik tuleb.
jajah, kõike seda räägivad eneseabiraamatud ka – kuid see muutus peab algama seestpoolt. käib mingi vaikne sisemine plõks.. ja tajudki, et elu on lill ning hea on teada, kes-mis sa oled. ning leppida sellega enda juures, mis väga ei meeldigi.
sest ma olen kes ma olen. ning ma olen ammu öelnud – kellele ei meeldi, see astub ära.

vaikselt ihkan suve.