Rubriik: asjad minu sees

ajatapp

Posted on by PilleRiin

see lumesadu väljas on nii ilus, aga see, mis peaks õhtul järgnema (vihm ja plusskraadid) enam mitte. no ei taha, et jääbki nüüd kõikuma sinna plussi ja miinuse vahele, nagu lubatakse. libe ja sopane. ilusat talve tahan.
aga mida minu tahtmine looduse vastu saab 🙂

tegelen veel lapse toa radikaga, ma pean selle ju ikka päris soojaks saama. vajadusel lasen veel 10 liitrit vett sealt välja, lisaks eileöösel lastule.
ja siis on plaanis teha veel see asi ja teine asi ja.. to-do list mu peas on üsna viisakas. ah et täna on nii suur püha, et lind ka ei lenda? no ma ei tea. aega ja igatsust on vaja ju kuidagi tappa. ajamõrvar.
südametunnistusel on siin ka oma osa. kuigi meelsasti ei kuulaks teda, vaid lebotaks niisama. aga siis ei kao see aeg ka mitte kuidagi..

pööripäev

Posted on by PilleRiin

maailmalõpuga läks halvasti. vorstiteotuhinas läks see kuidagi märkamatult mööda. millest ma nüüd ilma jäin? või olingi juba kolmandas või neljandas dimensioonis või misse oli, mis päästma pidigi?
hommikul, kusjuures, mingi hetk oli küll tunne, et ausõna, pigem maailmalõpp kui selline ebaõnn. aga no see oli mööduv (nagu kõik siin ilmas ongi).

koju tulles avastasin, et mul on taas väljavaade kõikidest akendest. aga Evka ei jõudnudki seda ära oodata..

ülehomsest hakkavad päevad pikemaks minema, mis on hea. ilmateatest aga avastasin, et järgmise nädala keskel kipub plusskraadidesse ja see on halb. sopp ja hall. no milleks, ah?

järgmine asi on kalendris alles kolmapäeval. tähendab, paar asja on plaanis vahepeal ka, aga need pole kalendrissekantavad toimingud.
seniks aga:

..sest unistada on nii palju 🙂

enne talve algust

Posted on by PilleRiin

ma täitsa imestan, et selline suurem ‘külm ja lumi on paha’ hala ei olegi veel lahti läinud. vähemalt mitte mulle nähtavalt. esimesed ilmingud siiski juba on.
ning jah, ma olen saanud viimastel päevadel mõnegi sõnumi stiilis, et ‘+18 vist, päike paistab, päris palav on’. aga mis siis, meil on jälle kena talv 🙂
külm iseenesest ei häiri, tugev külm tuul on ebameeldiv. avastasin küll, et kõige paksema mantli olen vist kaltsukasse ära andnud ikkagi. no pole viga, hetkel mahub kõikide muude ülerõivaste alla ka päris mitu kihti. ja need mõni aasta tagasi sümboolse raha eest soetatud ja teise sümboolse raha eest parandatud talvesaapad on ka täiesti super, isegi minu varbad püsivad seal soojad. ainult selline silmaaukudega müts on veel puudu. kui see jahe tuul on, siis nöonahk pärast täitsa valutab. vaseliini peab ostma, nagu sõbranna just soovitas.

ja ma ei usu ikka veel, et umbes homme veel ja siis läheb tempo maha.
algselt pidi reede ka tihe olema, kuid see kukkus ära. nagu ikka, on selles nii head kui halba.

jõulupreemiast (mida meil ei olegi kunagi olnud) tunnen küll teravalt puudust.
aga vähemalt tulevad valged jõulud. mul on sellega mitte küll just kihlvedu, aga üks lubadus. nimelt mina lubasin nädal tagasi ühele inimesele, et meil tulevad kindlasti valged jõulud 😛 no ja nii ongi. sellega läks nüüd küll hästi.

vannitoas on kassiliivakasti jagu rohkem ruumi, aga see on täiesti tühiruum. ma ikkagi ei kasuta seda.
õhtul vaatasin kirjutuslauatooli, et peaks selle ikka natuke eemale tõmbama lauast, et kass lauale saaks.. eih..

hingetõmbehetked

Posted on by PilleRiin

huuuu..llumaja!
või noh, elu.

eile õhtul oli meeldiv paartund sellisel kenal pärastlõunasel St. Lucia üritusel. natuke pean veel enesekontrolliga tegelema, kipun ikka vahel jutuga sisse sõitma teistele. aga üldiselt on asi paranenud. rohkem selliseid olukordi, palun 😛 ja kui viisakas on võõrastele oma käe pealt kooritud mandariine pakkuda? mul ei olnud enam käsi, et veel taldrik ka võtta..
lõpuks võtsin julguse kokku ja astusin ligi inimesele, keda on põhjust tänada. juurdlesin jupp aega, kas ma peaksin seda ise tegema, sest nö kaudselt on need tänud edastatud. igatahes nüüd sai piisavalt, ma arvan.

täna hommikul oli taas lobakontroll, küll hoopis teises situatsioonis. aga ka lihtsalt olukord, kus ma tean, et jutule nö sisse sõita ei saa, lausa ei tohigi. paneb küll end rohkem kontrollima, samas piisavalt rääkides. ning, jälgides räägitava ülesehitust ja arusaadavust (mida f2f situatsioonis ei pea alati nii karmilt mõtlema).
samas vahel on seda lausa rõõm teha.
päev algas varem, kui lapsel, mina läksin kodust enne ära.
nüüd tahaks lihtsalt teist külge pöörata, aga ei saa, hah! veel.

kas see eitav mail, mille ma peaksin, peale üleeilset, kirjutama, teha ära täna või pigem jätta mõnda teise päeva? natuke on veel aega.

‘ära sina seda statiivi küll võta, sul on nii kõrged kontsad!’
‘ma just võtan, sellele on hea toetuda :)’

luutsinapäev

Posted on by PilleRiin

hommik on õhtust targem, teadagi. ja veidi agressiivse tujuga. et ehk meelsasti tegeleks selle pooliku tooliga.
aga ma pean paar päeva oma käsi hoidma, võeh. et ehk sinna ei saa end hetkel suunata.
mõne muu suurema asja toimetamist segab piiratud ajaressurss.

‘kus sa näed ennast viie või kümne aasta pärast?’ on küll üks ääretult tobe küsimus ning vastus näitab ainult seda, kui hästi sa oskad tabada, mida küsija kuulda tahab. selge, et sellised totrad stampootused ja kastitoppimine tekitavad mingeid imelikke emotsioone. selliseid toredaid küsimusi oli veel.

hiljem, tuttavatega, jõudis see jutt üldise inimlikkuse ja normaalsuseni. või et kuidas viimast üldse objektiivselt defineerida..
tänase päeva kompliment:

selge see, et mingi osa (pakun, et suure osa) inimkonna jaoks sa oledki müstika. ja paljude jaoks sa ei ole normaalne inimene.

mul on tunne, et ma pean ühe hea õmbleja leidma, selliseid kleite ei müüda, nagu ma tahan ja ega ma ometi ise ei hakka õmblema :O

ja mu magamistoast on täiesti ootamatult õuevaade!

öösse..

Posted on by PilleRiin

õhtul voodis tunnen korraga, kuidas energia kusagile ära vihiseb. imendub, oleks vist õigem öelda.
põhjust tajun ka täiega.
kui on ikka üks selline asi päevas, milleks oled end moraalselt ette valmistanud ja arvad, et kenasti valmis, aga siis, vähe sellest, et midagi veidi nina peale heidetakse, selgub, et see kõik on veel asjatu ka.. siis võib ju ometi endal mingil hetkel lihtsalt olla lasta. ilma energiata.
(ja see lause, eelviimane, las ollagi selline segane ja pikk, taotuslikult, seotud nina peale heitmisega!)

‘sul on kõik vist väga hästi, sa näed nii hea välja,’ ütles T. päeval.
just.

vähem kui tund hiljem tajun, et ma olen kahe vastuvoolu hoovuse vahel. bad cop – good cop, nagu ma hiljem M.-le ütlen. aga ma ei tea, kas taotuslikult või kogemata. viimane oleks isegi hullem, kui see asi veel kusagile areneks.
aga ei arene.
pole mõtet.
kõik, kes kursis on, leiavad sama.

siiski, nagu mainitud juba, õnnestus ühel mingist mu kaitsemehhanismist mööda saada. mingi torge on kusagil sees ja ma pean selle ometi enesehaletsusega segatult kinni lappima.
kõikide asjaolude selgudes tunnen end mingitpidi petetuna.
sest ma olen nende hoovuste vahel olnud ilmaasjata. sest see hetkeline minuni jõudmine oli ilmaasjata. sest kogu see aeg on kulunud tühja. ja mitte ainult minul.
ometi on igal asjal mingi mõte. lihtsalt selle tabamine ei käi alati hetkes.

sellise päeva õhtul on ometi lubatud oma voodis tekikuhila all külmetada ning lasta ajal lihtsalt endast üle voolata?

lumi

Posted on by PilleRiin

mina olengi see, kellele meeldib lumi õues ja kes loodab, et see nüüd millalgi enne märtsi ära ei sula.
mitte, et mulle ei meeldiks ka soojemad kohad, kuni seal ei ole liiga palav või midagi.
aga siin kliimas, iga kell pigem lumi kui igavene hallus ja niiskus ja hämarus.
isegi eilsete valesti valitud jalatsite kiuste.


done 🙂

kalapäev

Posted on by PilleRiin

teist päeva järjest kalapäev. igati normaalne. kuigi ma ei saa aru, miks on vaja kalamaitse tappa tomatikastme, oliivide ja ohtra küüslauguga.
aga teisalt ma ei saa väga paljudest asjadest siin maailmas aru, ilmselgelt.

domeeni pikendasin ka ära. saate mind veel järgmisel aastal ka lugeda. kogu selle 22+ euro eest, mis domeeninimele kulus. haige hind muidugi, aga mis parata. ma olen ikka liiga mugav (ning pean oma lugejaid mugavaks), et seda mitte odavama eu-domeeni vastu vahetada.

peale tänase Ekspressi sirvimist otsustasin, et reedest kirjutan siis, kui see artikkel netis avalikult olemas on. vähendan oma kirjutamisvaeva 😛
ja ma ausõna luban, et detsember on vähemkultuurne. et ei ole nii, nagu öeldi, et ma vehin pidevalt mööda kontserte, teatreid ja bankette käia. viimastega on küll üldiselt natuke halvasti 😛

haiguse otsustasin edasi lükata. üks kolleeg on haige ja teise puhkus selletõttu nagunii edasi lükkunud, minu haigus lihtsalt ei mahu siia vahele. no lisaks sellele, et minu ajakavva ka mitte, just vaatasin kalendrit.

ego oli pika öö jooksul hommikuks lahtunud ja ma tundsin end hetkeks kuidagi kaitsetuna (kes ei tea, siis mu ego tavaline suurus on 5-7cm :P).
teiseks ärkamiseks oli kõik jälle paigas.

meenus üks vana looke, lingin ühes moodsamas esituses.

P.S. Amazon mailis ja soovitas mulle Firet, aga äkki ikka odavam Paperwhite oleks ka hea küll?

esimeses reas

Posted on by PilleRiin

kiun ja hala. mul ei ole ikka veel aega kirjutada etendusest ja Tartust või midagi.
eile õhtul istusin sofasurfariga, jõin tasside kaupa teed ja ronisin varakult magama. sellest hoolimata on kurk valus. no ma ei tea, see kurk peab katsuma kuidagi ise toime tulla, minul ei ole võimalust talle keskenduda, igatahes.

täna oli üks, hm, väljakutse, mille ma läbisin üsna kiirelt. et ehk kas ma olen eriti juhm või vapustavalt kiire (ja äkki ka täpne selle juures). muid võimalusi ma ei näe. kunagi hiljem selgub.
hooti ma täitsa soovin, et oleks see juhm variant.
ja hooti mitte.

‘make your mind. there’s nothing to be afraid of.’