Rubriik: asjad minu sees

pühapäevaseisund

Posted on by PilleRiin

miks ma hommikul sinna kaalule ronisin, ei tea isegi. igatahes oli see väike ehmatus. aga miskipärast mitte väga üllatav.
puder ja kohv selle peale.

ma olen saanud kinnitust siit ja sealt, et praegune aeg ongi selline. keeruline ja raske. vähemalt osale. jõudu, ehedust ja ausust nõudev kohanemisaeg. ma ei ole alati nii tundlik, kui seekord.
läheks see nüüd ometi uue kuu loomisega natukenegi kergemaks.
kuigi ka see on õige, et ‘Igal asjal on põhjus ja uus algab peale seda kui vana on lõpuni mõistetud’. aga hetkel ei ole ainult see.

kassid saavad ka nagu aru, et midagi on lahti ning on viimastel päevadel omavahel oluliselt rahulikumad. ilmselgelt ei ole neil hetkel ka minu jagamisega probleeme, sest ma olen neile olemas.

kassid611

restart

Posted on by PilleRiin

päike paistab mulle läbi juuste näkku, aga selles on pehmuse asemel mingi teravus. tuul keerutab puulehti, varjud liiguvad märkamatult teisele tänavapoolele.
ma olen mitte nii väga ootamatult millestki olulisest ilma jäänud ja see ei jõua mulle veel pärale.

ometi on selles mingi samm, mida ma olen oodanud. mingi samm, mis oma olemuses pole niivõrd oluline mulle, kui kellelegi teisele. ja see läheb mulle korda.
midagi peab ju igas asjas ka positiivset olema.
midagi ongi.

Kui keegi saab haavata, tuleb vanade meeste elutarkuse järgi nurga tagant ikka üks koer ja lakub haava puhtaks.

enne normaalset elu..

Posted on by PilleRiin

ma pean oma oktoobri-teatrikuu elamused ka ikka kirja panema, aga ma ei tee seda mitte praegu. sest lihtsalt ei ole sellist tunnet.

‘kas sa oled mu peale pahane?’
‘ei, ei ole’
kuigi võib-olla oleks lihtsam, kui oleks? aga mida ja kellele see annaks?
hetkel ei pahane-olemise koht. vist.
pigem on tuge vaja. kui tahaks vastu võtta. subjektiivselt.

back

laupäevakillukesi

Posted on by PilleRiin

kuni ma poes käin, on autoklaasile paraja lumepalli jagu valget ollust sadanud. selle hooaja esimene lumepall eikuhugi 🙂

toidupoes on allahinnatud koogid otsas – laupäeva õhtupoolik, mida sealt loota. jään mõtlema, et olen ikka laisk, selmet ise teha, otsin poest. aga sealt ma saan sobiva väikese koogi kätte, kodus tuleb ikka palju välja ja seda on meile kahele palju.
boonuseks on kassidega sussid. oranžid 🙂

kõrvalepõige ka. Kuu, juba vaikselt kahanev, särab tuttavlikult, linn hingab omas rütmis, jahtuva mere lained loksuvad kivide vahel.

õhtul ikkagi elan ennast korraks välja.
no ei jaksa lihtsalt. ja ei oska. ja ei taha tegeleda asjadega, milles ma tunnen end ebakindlalt.
lõpuks jõuan taas sinna, et ma lihtsalt ei taha sellest midagi enam kuulda.
eriti lõpuks vabandame vastastikku.

ja ometigi tunnen ma, et muutus on toimumas.
see on hea.

kumu483

sit back and..

Posted on by PilleRiin

kogu mu iseolemise juures on olukordi, mil mul ei jää lõpuks üle muud, kui lihtsalt sättida end istuma ja oodata (st tegeleda kõige muuga, eelkõige iseendaga). jah, ma tean, et passiivsus ei ole kuigi tagajärjekas, aga samas pole vahel ka (liigne) aktiivsus.
igal teol ja mitteteol, otsusel ja mitteotsusel on tagajärjed.
iseenda heaolu eest vastutan ma ise. iseenda väärtust tean ma ise.
aga on olukordi, mil ma ei saa ega taha üksi vastutust võtta ega üksi otsustada. noh, olgu, tegelikult lõpuks saan ju ka.
aeg annab arutust.
seniks tõmbun diivaninurka pleedi alla teetassi taha.

decisionsdecisions

karge

Posted on by PilleRiin

korraga tundub, et puude otsas ongi vähe lehti, ometi jagub neid veel nii sinna kui ka maha.
karge hommik mõjub kui ämbritäis külma, kainestavat vett pähe. pilt nagu selgineks. just seda ongi vaja.
aga on igatsusi, millest päris lahti ei saagi.

ma jõuan kuidagi vähem teha, kui tahaks. hingetõmbeaeg?

park481

ilus maa. oktoober.

Posted on by PilleRiin

131008_1724
on asju, mille otsustamisega ma ei taha üldse tegeleda, aga kuna seda ilmselgelt ei tee ka keegi teine, siis varem või hiljem pean ma selle ette võtma. aga seni teen köiekõndi edasi. ilma abistava tasakaaluteibata.
hea on, et hooti kaasneb sellega vabanev lendamistunne.
hea on ka, et igasugust tegemist jagub. vist. tooks mõni neist sisse ka.
ma ei saa aru, kas ma ei oska enam pilte töödelda või ongi kaameraga ikkagi ühel pool.

sügis on kuldne.
tänane link.

mõne lausega

Posted on by PilleRiin

mõned märksõnad nädalavahetusest on teater, Space Expo, spordipoed ja lõpuks rula lapsele, kassid, suurepärased sõbrad, veidi rulluiske, koristamine, pikk öö.. emotsioone igasuguseid, nii suurepäraseid kui neid, millele keskenduda ei taha, aga edaspidise mõttes siiski on vaja korraks endast läbi analüüsida. ja jõudmine selleni, et vahel ei piisa iseendas kindel olemisest. aga aeg annab arutust.
tõdemus: et tunda end hästi, peab vahel tundma ka halvasti. sest muidu ei tule see hea välja. oluline on, see hästiolemise tunne ikka ongi sees olemas alati ja selle leidmine-taastamine ei ole enam kuigi pikk ja vaevarikas protsess.

lihtsalt sügis

Posted on by PilleRiin

ja siis ma tulen koju, peale seda seminari modereerimist ja etteantud kiirformaadis slaidiesitlust ja leian, et šokolaadipõud. hiljem, peale õhtust koosolekut poest läbi tulles on see lihtsalt meelest ära.
ehk ongi hea.
rattaga oli õhtul juba päris jahe.
sügisest läkski äkitselt külmaks.

närin šokolaadi asemel porgandit ja kassid suruvad end öösel mu vastu.
aega on ja aega ei ole.
ühe kevadise juhtumise ring saab varsti täis ja see kuidagi haarab mind taas rohkem endasse, kui hea oleks. ma pean sellest lihtsalt üle trampima. millestki enda sees. millestki, millest on juba üle trambitud. roomikutega..
aga ometi on mul olemas ka kõik see, mis on hästi. pilvevaatlused ja soe koht, kuhu oma nina vahel nohistada.