mõtlen, et miks teiste tehtud toidud on alati kuidagi paremad kui enda tehtud? kas seepärast, et omadel on puudu see ‘saladus’, mis teiste omades alati on? et ise tehes tead täpselt, mida sisse paned ja siis kaob mingi võlu ära? või ma ikkagi ei oska süüa teha niivõrd hästi – mulle omale küll tundub, et see mis ma teen, ei ole nagu päris, kuigi teised söövad ja kiidavad? aga äkki nad ei ole paremat saanud? või on lihtsalt viisakad? aga miks nad siis jälle tulevad? ja süüa tahavad? või on asi lihtsalt söögis kui sellises, mille kvaliteet peab olema lihtsalt ‘söödav’? või sõin ma täna jälle kõhu liiga täis ja nüüd on pea pakse ja laisku mõtteid täis? või … ??
Autor: pilleriin
lihapuljong / baassupp
nii, lubasin täna välja panna tavalise lihapuljongi tegemise õpetuse. see on küll aeganõudev, aga mitte keeruline protsess. kirjutasin selle kunagi perekooli foorumisse ja teen sealt nüüd kopi-paste. retsepti lõpp läheb küll baassupi (no selline kõige algsem supp, mille baasil saab valmistada teisi) retseptiks ära. kui on ainult puljongisoov, lõpetad kurnamisega ning lisad soola ja maitserohelist kohe.
üks nõks on veel pipra-vürtsiga: ma olen viimasel ajal tolle teekeetmiseks mõeldud muna sisse need pannud, siis on hea kerge välja võtta 🙂
ostad looma supikonti või ka veiseraguud vm. kontidega veiseliha. natuke liha võiks ka peal olla. loputad ära ja paned külma veega keema. kui hakkab keema tõusma, võid hakata vahtu riisuma. lased korraks keema ja keerad tule vaikseks, vahtu riisud kuni seda tuleb. edasi las olla vaevu-vaevu väreleva pinnaga ehk peaaegu keevana vaiksel tulel .. no oma 4-5-6 tundi. kauema ajaga saab parema puljongi. kui vaht on riisutud, panen puljongisse sibulat ning vahel ka pannilt läbi käinud porgandit ning supijuurikaid; pipra ja vürtsiterasid ka. kui paned enne riisumist, riisud need ka ära 😛
kui arvad, et on piisavalt kaua keenud, võtad liha ja kondid puljongist välja; võtad topeltmarli, sõela ja kurnad puljongi teise potti. marli sisse jääva sodi viskad ära.
juba enne kurnamist võid koorida porgandid ja sibulad ning kartulid, viimased pane kindlasti külma vette! sibulad lõikad ribadeks (kand lõika viimasena, see hoiab sibulat koos), porgand riivi või haki kuubikuteks (mõne supi puhul on oluline, mõne puhul nö. maitse asi). tavaliselt lasen sibula ja porgandi üheskoos veel pannilt vähese rasva seest läbi, enne kui suppi panen. puljong lase enne porgandi-sibula lisamist uuesti keema ning üldse peab enne järgmise komponendi lisamist supi jälle keema laskma. kui soovid, pane veel juursellerit ka natuke. keedetud liha puljongi sest lõika kenadeks tükkideks; igasugused kelmed ja pekk viska ära. kartul haki kuubikuteks. kui porgandid on natuke aega keenud (riivutud porgandite puhul vähem, tükkide puhul vähe kauem – võta üks tükk, kui on enamvähem pehme, siis on okei), lisa kartulid, lase keema ja lisa liha. kui soovid, pane peale liha ka makarone sisse. keeda, kuni kõik juurikad on pehmed. lisa maitse järgi soola ja maitserohelist.
peale pausi
kui on kokkamisega suurem vahe olnud, näiteks umbes nädal, siis läheb aega, et jälle vedama saada.
ja ma ei ole suutnud ühtegi mõnusat valentinipäeva retsepti ka välja võluda.
aga ma tean, mille üle ma ise täna rõõmustaksin: külmsuitsulõhe rohelise salati, sidruni ning röstsaiaga ja jahedat valget veini kõrvale..
kalahautis
enne kooli on kiire olnud ja ega ma nüüd mitu päeva lisa ka siia midagi.
vahepeal sai kodus küll ka üht-teist põnevat süüa tehtud, aga kuna tahaks juba pikali saada, siis läksin jälle oma varamu kallale ja pakun välja hoopis ühe mõnusa kalahautise.
600g väherasvase kala fileed (nt tursk, mintai)
3-5dl kalaleent
1 sibul
1 porgand
300g erinevaid köögivilju
(nt aeduba, minimais, varseller, spargelkapsas)
1 loorberileht
1tl soola
5 valget terapipart
2 tera vürtsi
(1spl võid)
½ porrulauku
½ sidrunit
Keeda sibula- ja porgandirattad, tükelda köögivilju ning maitseaineid, kuni viljad on poolpehmed. Määri ahjuvorm võiga ja aseta sinna fileetükid. Vala peale poole sidruni mahl ning porru- ja sidrunirattad. Lisa keedetud köögiviljad ja leem. Hauta 200 kraadises ahjus 15-20 minutit või pliidil, kuni kala ja köögivili on küpsenud. Serveeri kartulitega.
sügisene seakarbonaad
et leevendada vennaihust toitude põuda siin (fazz küll üritab seda leevendada), lisan ühe sellise retsepti. see retsept on proovimist väärt 🙂
4 seakarbonaadi
1 hakitud sibul
1 loomalihapuljongi kuubik
1 klaas vett
1/4tl purustatud musta pipart
3 õuna, puhastatud ja viilutatud
3/4 klaasi rosinaid
1/2tl jahvatatud kaneeli
Võta suurem ja sügavam pann ning lase pliidil üsna kuumaks.
Kuni pann soojeneb, lahusta puljongikuubik vees ning lisa sinna pipar.
Kui pann on kuum, pane pannile seakarbonaadid ja sibul ning pruunista, liha tuleb vähemalt üks kord pöörata. Pruunistamine võtab aega umbes 5 minutit.
Nüüd vala puljong pannile, pane pannile kaas peale ja lase puljongil keema minna. Keera pliidil kuumust maha ja lase umbes 5 minutit kaane all haududa, seejärel lisa rosinad, õunad ja kaneel ning hauta veel umbes 15 minutit vaiksel tulel, kuni õunad on pehmed.
Serveeri kuumalt kas kartulite või riisiga.
seenekotletid riisiga
ja veel midagi mu varasalvest lisaks:
Auväärsed köökmeistrid,
kui kellelgi jätkus oidu sügisel seened kuivama panna, oli tark. Aga kel ei jätkunud, saab poest nüüd siis metsaseente asemel austerservikuid või igavaks muutuvaid ampinjone.
60 g kuivatatud metsaseeni (500 g värskeid seeni)
200 g riisi
40 g riivsaia
sool
pipar
Kuivatat seened sukeldatakse vette ligunema. Las ligunevad 3 tundi. Värsked seened aga keedetakse.
Kui seened ette valmistet, hakite need imepeeneks. Riisist teete pudru, tõhusa liimja pudru.
Seened riisispudruga segamini, soola manu ja pipart ka. Mätsite kotletid valmis, keerutate noid riivsaias ja siis pannile, kus kuum ja rõõmsalt prõksuv õli.
Lauale võite anda seenesoustiga, mille teete puljonksist, kus seened keesid või leos olid ja rõõsast koorest, maitsestatuna riivitud muskaatpähklaga.
Volks
spagett väikese teravusega
Teller saatis mulle jälle retsepti.
portsust pidada jaguma umbes 1,5-le 🙂
Külmkapist leidsin:
Mõned küüned küüslauku
Sibula
Adzhika kastet
Värsket kurki
Juustu
Piima
Kapist leidsin:
Spagette
Kuivatatud teravat paprikat
Valmib nii:
Spagetid keema. Sibul ja küüslauk üsna peeneks hakkida. Kurk (võib asendada ka suvikõrvitsaga) samuti hakkida, aga mitte liiga väikeseks. Juustu lõikasin õhukesteks liistakateks ja paprika purustasin kah. Kui teravat paprikat pole, siis võib proovida asendada näiteks piri-piriga, aga sellega ettevaatust.
Kui spagetid on pehmed, siis vesi ära kallata ja juust peale laotada ning kaas peale panna.
Pann kuumaks ja sibul-küüslauk pannile. Ise kasutasin oliiviõli. Temperatuur oli natuke liiga kõrge, sibul-küüslauk läksid veidi pruuniks (soov oli valge \”kaste\” saada). Siis kurk juurde, minut praadimist. Kuhjaga teelusikatäie adzhika kastet viskasin otsa ja purustatud paprika samuti. Soola ja pipart otsa.
Pool minutit kuumutamist, siis kallasin paraja sortsu piima peale ja lasin ehk 30 sekundit mulistada.
Nüüd kihku-kähku spagett taldrikusse ja pannilt kõik otsa. Natuke läks kaste pruuniks, aga mõnus terav oli.
Nagu sündis retsept sellest, mis parasjagu külmkapis leidus 🙂
loomalemb
mõningase üllatusega märkisin täna, et me toitume ühekülgselt. raudselt üle poole meie lihatarbimisest moodustab loomaliha. siga on sel aastal olnud 1 kord ja kana paar korda, kala ka natuke sekka. lammast pole sel aastal veel ka olnud.
aga kindel on see, et muidu on siga ju eestlaste seas kõige popim?
ausalt, tegelikult ma ei viitsi praegu kokkama hakata..
kohupiima-lehttainas
ostsin kunagi, vist Emma poest, sellise raamatu nagu “Piimatooted laste toidulaual”, välja antud aastal 1980, autoriks legendaarne Linda Petti ja maksin selle eest vist 2.- või 3.- 🙂
väga huvitav lugemine muide, kõik tolleaegne sortiment kirjas ja puha. ideid saab ka üsna korralikult.
täielik hitt sellest raamatust on aga kohupiima-lehttainas, mis on nii metsikult lihtne, et seda ei kujutagi ette ja mis peaaegu et petab ära ja mõjub päris-lehttaignana. kui süveneda, siis maitse on natukene teine ning kihid ei ole nii kenad, aga pealiskaudsel suhtumisel sellest aru ei saa. igatahes võin ma siiralt vastata imetlevatele küsimustele, et ‘kas sa tegid taigna ise?’ jaatavalt 🙂
100g kohupiima
100g võid või margariini
120g jahu
soola
hakid ained laual segi ning sõtkud ühtlaseks taingaks. paned umbes ööpäevaks külmkappi. järgmisel päeval rullid õhukeseks ja kasutad nagu tavalist muretaigent.
ma olen teinud nii pirukaid kui magusaid küpsetisi ning servadele raputanud suhkrut peale ning teinud selliseid lihtsaid kihilisi küpsiseid niimoodi.
muide, kaloraazh on ka antud 🙂 saadud kogus annab valku 30g, rasva 80g, süsivesikuid 90g ja energiat 1250kcal. ilmselt see varieerub kohupiima rasvasusest 😛
Väike Juustumagu
mul oli plaan siia kirjutada mingi pikem retsept oma varasalvest, aga 2 hirmkiiret päeva on mõjunud nii, et täna siiski ei kirjuta ise, vaid salvestan siia mõne retsepti oma varasalvest.
kanapoeg – poolekilone
20 g toiduõli või taluvõid
100-200g “Suluguni” juustu
50 g graanaatõuna seemneid viljalihaga
piparmündilehti
sool, valge pipar
Puhastet ja seespoolt võiga/õliga ja soola ning pipraga vooderdet kanapoisi kõhtu asetatakse väga väikeseks hakitud, granaatõunaseemnetega ja hakitud piparmündiga segatud suluguni juust.
Kanapoisi vats kinni nõeluda, pannile ja väliskülg võiga üle tõmmata. Ahju. Pehmeks. Väljatulnud kaste eraldi kannukesse.
Serveerida riisi või nuudlitega, mida võib ju safrani või kollajuurega kollaseks teha. Aga millesse võib vabalt ka rosinaid sisse panna.
Volks