tegin täna ühe jõulukaardipõhja tuttavale. no et pildistasin ka ise ikka 😉
Autor: PilleRiin
raisatud hommik
kuna olin jälle tööle hiljaks jäämas (laps muidugi magas täna 9ni, mitte ei ajanud mind 8 üles), jäid kõik päikesehommikulised pildid tegemata.
positiivsussüst
viimase aja ilusaimad apelsinid olid Kajaka turul. mitte mingid pisikesed ebamäärased nässid, vaid kenad suured ja selle väikese-apelsini-otsaga. kaubamajal ei olnud eile õhtul midagi vastu panna.
raamatukogus oli Zilmeri-Kokassaare-Vihalemma ‘Normaalne söömine’ lausa avalikult riiulil olemas. ma küll ei näe lähima 3 nädala jooksul seda aega, millal ma sellesse süveneda saaksin, aga vähemalt on see praegu minu riiulil
poiss räägib mulle juba umbes nädala jooksul aegajalt: ‘emme, ma arlmastan sind’ 🙂
paar tundi hiljem
tegelikult tahtsin ma enne kirjutada ka sellest, et Olav Ehala on teinud ikka hulga fantastilisi laule, millede kuulmine viib mind kusagile teisele tasandile ja mida kuulates käivad värinad üle selja. ma ei tea ühtegi teist heliloojat, kelle nii paljud laulud mulle niimoodi mõjuksid.
invaliidiauto
Tallinnas sõidab ringi üks kena kuldse kaheukselise Porchega invaliid. ma pole seda invaliidi küll näinud, aga sellel kaunil Porchel, mis pidevalt Maakri tänava kõnniteel pargib, on igatahes see invaliidimärk esiklaasil. kahju, et kaamerat kaasas polnud ja pilti teha ei saanud.
aga tore on tõdeda muidugi, et meil ka invaliidid omavad luksusautosid 🙂
/kuigi mul on kuri tahtmine pisut luurata, KUI invaliid selle autoga sõidab-sõidutatakse/
tund peale keskpäeva
hall vaade läbi halli akna.
hour after midday. greyness all over.
teise advendi õhtu
avastasin, et on pühapäeva õhtu, kell on 7 läbi; ma peaksin tegema miljonit asjalikku asja, tõneäoliselt aga ei tee midagi ja viidan selle aja lihtsalt niisama ära kuidagi, nagu alati..
koju tulles avastasin muidugi, et pooled asjad jäid poest ostmata.
pirita kloostri fassaadile lisatakse ilmselt igal advendil üks elketriküünal, sest reedel oli neid üks ja täna kaks.
kustutades küünalt
äsja kustutatud küünla vaha on nagu must järv. huvitaval kombel olen leidnud küünla, mis polegi ainult pealt värvikihiga kaetud, vaid ongi tumekirsist vahast valatud.
sulgen akna ja lähen magama.
latplanta
Latplanta on Eestiski üsna tuntud Läti ürditootja. viimati avastasin nende maitseainesegud akrüülveskis. üllatavalt head muide. soola on selliste asjade kohta segus üsna vähe (30%) ja seegi on meresool, muu kraam on kõik naturaalne ja näeb ka hea välja. veski on nagu on, mida selle 30.- eest koos seguga ikka tahta – aga siiski jahvatab ja on väidetavalt 3-4 korda täidetav. täidiseid on ka saada muide (algul kartsin, et ei ole midagi).
lähem info Latplanta kodukalt.
värviliste helkide aeg
sest pimedas paistab müstika välja.
time for coloured glitters – ‘cause mystics love darkness.
õhtune mõte
vist ei tasu end tööga tappa..