Autor: PilleRiin
ja veel
ma olin kindel, et ma ei kirjuta siia nüüd tükk aega. ainult joonistan. võisee, panen pilte. aga ei saa ju ka nii. või siis et noh jah..
need uued kingad ikka tegid paar villi ka varvastele, aga see on märksa süütum kui need ühed, millede kuu tagasi tehtud jäljed siiani jalgadel näha on. osa aega pätserdasin paljajalu ka. kübar ikka uhkelt peas.
loodus ei salli tühja kohta. mõnikord. mulle pakuti võimalus teenida kohevarsti see raha, mida natuke rohkem kohevarsti mul vaja läheks. ma pean natuke mõtlema, see on ikka kaks päeva aktiivset tööd kah.
töö on hea. ei lase mõelda. peletab hirmud ja valud.
kraanikausis on mustad nõud, pesu on triikimata ja ma pean need lilled ära viskama.
Ultima Thule
tegelikult oli mul eile selle kontserdi ajal peaaegu et piinlik. vaatasin seda rahvast enda ümber ja mõtlesin, et kas nad tõesti on seal lihtsalt sellepärast, et enne sai tasuta süüa ja juua ja noh, viisakas on kuulata? piilusin tagapool seisvat rahvast, aga neid, kellede jalg näis tatsuvat, oli üsna vähe.
tuuakse hea, väga hea, väga väga hea bänd tasuta kätte ja siis sa tuimalt lihtsalt kuulad.
siiski, vähemalt kutsuti tagasi ja lisaloo ajal sai lõpuks väike punt inimesi lava ette ka. mina kaasa arvatud, oma uute kontsakingadega seal kruusa sees keerutamas.
minu jaoks oli UT üks peamine argument sinna üritusele minna. ilmaga vedas ju ka.
nended suvetuuri soovitan küll kõigile, kellele nad vähegi meele järgi.
mina ei olnudki laulupeol*
..vaid põgenesin linnast är’.
Manija–reisult tagasi.
lastega koos muidugi üsna väsitav, aga võimalik. lastele väsitav, aga võimalik. aega saarel jäi kohutavalt väheks. ega seal pole midagi väga palju teha – aga ma oleks tahtnud kauem olla siiski.
reisijuht oli õnneks tõesti pädev, polnud ainult nimega püüdmine.
pilte tegin ka, aga mitte oma kaameraga. kui saan kätte, eks siis saab näha ka. kui suudan omad pildid välja sorteerida sealt 😉
* – risk olla ebapopp ja mitte-rahvuslane.. aga so what?
kesksuvine laupäev, ühe + kolme küsimusega
väikesest laupäevalõunasest poeskäigust kujuneb üsna toekas poeskäik, mis lõppeb hoopis linnast väljas peaaegu-sünnipäeval ja kus laps saab lahenduse oma murele, et ‘täna tahaks kusagile grillima minna’.
ühtlasi uurisin poodides pisemaid grille, et üks autosse osta – aga ei oska mina valida. kuppel või piklik bbq-tüüpi või üleüldse lahtine? erinevate asjade jaoks ju mõeldud.
kaks uut sorti siidrit sain ka. üks neist naturaalne ja selle kohta täitsa odav. teine ka muidugi mitte kodumaine siidri-nimeline alkohoolne jook. kunagi, kui need maha jahtuvad, võib proovida ju juua. kuigi naturaalset pole küll mõtet lahti kiskuda, kui külasid pole.
kuidas õpetada lapsele rulasõitu, kui ise üldse ei oska?
kuhu panna kodus rippkiik? enne ei osta, kui on välja mõeldud.
kuidas saada asjad liikuma selle suvemajakese suunas.. ? (ei, asi pole ainult rahas)
une näod
tänaöise katkendliku unega jäi mõni unelõik meeldegi. ei midagi ilusat.
viruväljaku tunnelis nägin ühte tuttavat ja miskipärast hakkasin talle järgnema, tegelikult lausa jälitama – sest ma püüdsin end tema eest peita. kui ta mind nägi, siis tegin näo, et alles nägin, astusin ligi ja teretasin. miskipärast istusime koos mingi bussi peale ja ma veel imestasin, et miks ta trammiga ei sõida, oleks loogilisem. buss sõitis üldse nagu peaaegu et linnast välja, kusagil mäest alla lõigul oli tee praktiliselt üles kaevatud, väga kitsas ja ilma ümbersõiduta, nii et kõik autod ja bussid ukerdasid pooliti kraavis, sest teetööd käisid ka samal ajal.
teises lõigus alustasin ma sõda. jah, mina, kes ma sõda üldse ei salli. miskipärast polnud selleks vaja teha muud, kui mingil riiulil mingeid asju ümber tõsta. see ei olnud kogemata, ma teadsin täpselt selle teo tagajärgi. pärast pakkisin toitu.
enne sõda lõppes see uni ära.
ja siis veel paar segast lühikest lõiku.
vahele kella vaatamised ja avastamised, et ikka veel pole hommik.
selle öö taustal on tänase päeva pikkus hirmutav ja ma tahaks sealt mingeid asju välja visata.
reklaamsissekanne
ma ei ole mingi kasiinopooldaja ja pokkerit olen mänginud täpselt ühel korral. heas seltskonnas, mitte raha peale ja ääretult ebaõnnestunult.
aga raamatut tahaks ikkagi 🙂 mida pokerlistings pakub.
aah! sõrm kuradile antud..