Autor: PilleRiin
kiirlõuna
kui olen üksi tööl ja lähen korraks poodi, et veidigi välja saada ja süüa osta (sest ei jaksa 10-20 päris söömata olla), siis kindlasti kohe peab keegi närviliselt helistama 10 minuti pärast, et kas ikka keegi täidab tellimuse. see on see, kui kliendid harjuvad ära, et tellimused täidetakse kohe. aga alati see ei ole võimalik.
ah et miks siis nii üksi? sest meie väikesest kollektiivist üks puhkab ja see tähendabki seda, et ülejäänud kaks peavad siis ära katma kogu aja.
no ja siis läksin kiirelt veel Piprapoest läbi, et osta kaks asja.
lõpetasin ligi 150.-kroonise arve ja kotitäie nänniga. lootusetu!
piprapoe aroomist ma parem ei räägigi. esimene hetk tahaks aevastada, aga siis sulad sinna aroomide sisse ja ei taha välja tulla..
ülepingutatud tootearendus
kõik tootjad tahavad ju vaid parimat (vist?) ja muudkui arendavad oma tooteid. et kliendile ikka midagi uut ja head pakkuda. selle juures on paratamatu see, et mõnede toodete tootmine tuleb ka lõpetada. ei tasu ju toota liiga laia valikut.
et mitte minna selle teemaga väga laiaks, räägin – okolaadidest.
ma olen viimasel paaril kuul püüdnud leida koorekohvi okolaadi. seda Kalevi oma, tavalist. ma söön küllalt vähe magusat tegelikult ja siis eelistan ka puhast okolaadi. tavaliselt mõru, aga vahel tahaks magusat. ja see on olnud pikemat aega magusatest mu lemmik.
selline mõne koha pealt nõudlik tarbija, nagu ma olen, on mul kohati üsna konkreetsed maitse-eelistused. loomulikult proovin ikka ka uusi tooteid aegajalt ja leian ka nende hulgast uusi lemmikuid. st, ma ei ole oma meelest tapvalt konservatiivne.
aga vot seda koorekohvi oksi ma ei leia ja asendust sellele ka mitte. proovisin miskit, capuccinookolaad küpsisetükkidega vist oli, no teist korda ei osta. kusjuures ma mäletan vanat ajast mingit vahvlitükkidega okolaadi, mis oli täitsa okei.
üldse ma vaatan, nende okolaadidega, muudkui topivad igasugu asju sinna sisse ja siis katsetavad tarbija peal. hea küll, mingi hulk võib selliseid okolaade ka olla – aga paluks mitte klassikaliste arvelt.
minu meelest on ainsad asjad, mis sobivad okolaadi sisse tükkidena: (terved) metsapähklid, kakaooad, kohvioad. eriti jõledad on minu meelest kuivatatud puuviljad (ma ei talu neid näiteks jäätistes ka) – need jäävad vastikult hammaste külge kinni.
nii et, ei tasu üle arendada kah.
btw, kunagi toodeti külmhoones kohvijäätist. oli hea. nüüd pean ostma Ingmani oma.
hinnavõrdlus, ameerikapäraste söögikohtade baasil
sellest on juba mõned päevad, kui käisin söömas kohas nimega T.G.I Friday’s. ehk siis kolmas selline suht ameerikapärane söögikoht, mida ma tean (Babybacki ja Macki kõrval). hinnatase ka üsna samasse kanti. toit päris okei ja alkoholivaba tsitruseliste jook mõnusa laimimaiguga.
aga ma ei tahtnud neid võrrelda või toidu kvaliteedist rääkida.
tahtsin võrrelda hoopis sama ketiga näiteks Ameerikas.
kilkasin nimelt oma meerika sõbrale ka, et selline koht siis. vaatas seda lehte ja siis oigas. et mis kuradi hinnad teil seal on? ning otsis välja oma kodulähedase Friday’si hinnad. ütleme nii, et peaaegu poole odavamad kui meil. hea küll, neil on hinnad ilma maksudeta, nii et vastavalt osariigile tuleb mingi VAT juurde, aga see tõstab hinda ehk kuni 20%. ikka jääb veel tunduvalt odavamaks kui meil.
mu sõber veel ütles, et kui seal sama hinnaga üritataks müüa, siis oleks varsti pankrotis.
meie kinnisvara hindasid ta enam ei imesta. irvitab ainult ja ütleb, et segased olete seal. eriti, mis puutub linnast veidi väljas olevaid kohti (et kesklinn on kallis, on ju normaalne). ning tõi võrdluseks mõned hinnad neil. mingi jõlesuur kivimaja (mina ei taha nii suurt, koristama peab) maksis umbes sama, mis meil mingi tilluke küprokmaja.
nii et rikkalt elame.
veidi telefonipeenutsemist
üldiselt olen ma oma telefoniga rahul ja varsti juba aasta aega. eelmine telefon enne seda oli veidi katastroofiline, aga see oli vist pigem softi viga. üle-eelmisega olen ka rahul, see on siiani teise numbri jaoks kasutusel.
samas on asju, mis mind SE juures ikka väga häirivad.
näiteks telefoniraamatus gruppide tegemine. esiteks saab gruppi panna vist ainult kuni 20 nime ja teiseks saab seda kasutada vaid ühise sõnumi saatmiseks. ei mingeid grupihelinaid näiteks, mis on see, mis mulle meeldiks. ma ei suuda manuaalselt neid kõiki tekitada, mul on pealt 200 kontakti aparaadis. nojah, selle juures on see grupi suurus ka muidugi suva, sest mingit mass-sõnumit ma ei saada nagunii.
ja siis see, et kui on vastamata kõned, näitab ta ühe numbri pealt tulnud kõnede arvu ja viimase kõne aja. vot Siemens oli see tubli, mis näitas kõik vastamata kõned kellaaegadega koos, olgu neid ühelt numbrilt kasvõi 20 tükki. ma isegi ei oska öelda, miks see mulle meeldis, aga meeldis.
aga kuna Siemensit kui sellist nagunii enam pole (ja nagu ütlesin, viimane mis mul oli, juhtus just selline olema, miks seda firmat kirutakse, ehk läks lolliks vahel), siis loodan oma SE-ga jätkuvat mõnusat kooselu 🙂
kevadkorrastused
ma olen mingi suht hullunult koristanud. mitte igalt poolt ja mitte väga kapitaalselt, aga näiteks said ribikiardinad maha kruvitud ja vannis ribi-ribihaaval ära pestud. nüüd on nagu uued.
peale seda sai vann ka muidugi väga põhjalikult üle küüritud.
aknad ka enamuses paistavad täisa läbi jälle.
igasugusded kapid-riiulid tahavad muidugi tegelemist veel. see on see koht, kus ma tunnen end (vähemalt algul) täitsa jõuetuna. huvitav on see, et kui pihta hakata, siis ei ole enamasti enam nii hull. või siis et kui on keegi abiks. igasugused sellised asjad õnnestuvad mul päris hästi, kui võtan kellegi kõrvalise inimese appi, kes näeb asju teistmoodi. sorteerida on lihtsam, ära visata ka.
ja siis mind kummitavad jälle kardinad. et vähemalt magamistuppa tahaks mingeid tumedaid korralikust paksust kangast kardinaid ka ikkagi. mujal võiks ju ka midagi olla siiski, oleks hubasem, aga seal eriti.
pluss muidugi see, et RM tahab oma tuba ja mulle hakkab tunduma, et võiks ju olla ka. aga. see eeldab siiski mingit ümberehitamist. üks sein tuleks ümber tõsta. ja see tundub mulle päris hullu ettevõtmisena. nii füüsilises kui ka materiaalses mõttes.
peaaegu et lihtsam tunduks ära kolida. aga et kuhu? sest esiteks ei õnnestu praegu nagunii müüa korterit, kui väga odavalt ei müü; kui müüa odavalt, siis ei saa midagi mõistlikku vastu; suurt laenu ma ei taha ega ei saagi ilmselt.
mõtleb.
veidi tööelust
ma käisin tööl Vestlusel. üks veidi kõrgemal kohal inimene rääkis sellest juba kuu aega tagasi ja lõpuks siis oli meil tänaseks konkreetne aeg kokku lepitud.
ma suudan selliseid asju juba võtta üsna eelarvamusteta. mul võivad olla mingid emotsioonid, aga kui mult siis küsiti, et mis ma arvan, millest juttu tuleb, ei osanud ma konkreetselt midagi pakkuda. tööst ikka, loogiline ju.
arenguvestluseks seda nimetada oleks palju, aga midagi sinnapoole.
hea meel on, et saime mõlemalt poolt tõdeda, et aasta ja vähem tagasi õhus olnud pinged on ära maandunud. tõesti on hetkel kontoris selline, keskmiselt normaalne õhkkond. ma ei ütleks, et see oleks täis sõbralikkust, nagu kunagi varem ja ma ei sõbrannatse sealt ka kellegagi, aga hea ju, kui pingeidki pole.
kõigele lisaks tuli välja, et nad on ikka veidi mures, et kui ma peaksin ära minema. pakkusin, et hetkel ma ei sebi end kusagile mujale. sest ma ei teegi seda.
ning praeguse töökoormusega ei plaani ka. sest ma jõuan projekte hetkel siit kõrvalt teha ka.
ma olen mõelnud ka, et jääks ainult projektidele, aga see tähendab ebaregulaarset sissetulekut. mulle meeldib, kui mingi elementaarne summa tuleb ikka regulaarselt ja olgu siis boonused aegajalt peale.
no igaljuhul andis see vestlus mulle ka teatava seljataguse selle töö suhtes. mis on ju hea.
pärast sattusin ühe väga oran˛i kilejope otsa, mis on nüüd minu oma.