sõnad on ilusad ja
need mis teevad haiget. ma ei
tea kunagi ette mis tuleb
tema
minu
sinu
suust.
sõnad on ilusad ja
need mis unuvad. sõnadest
tulnud
tunne on
jääv.
Autor: PilleRiin
visuaalprojekt: Synchroni-Cities
potsatas mu postkasti teade sellisest projektist, nagu Synchroni-Cities. asja idee: lehel on antud juhised (trails), mis kujutavad endast nagu teejuhist võõras linnas (mine sinna, siis tee seda, siis pööra sinna jne), ainult et need on kohandatavad pea igasse asulasse. kaasas peaks olema fotokas või videokaamera ning siis jäädvustama oma teekonda ja selle projekti kodulehele üles laadima. isegi väikesed auhinnad on parimatele, kusjuures parimad valitakse ka kolme erineva ˛üriigrupi poolt.
tekitab minus isegi väikese isu kaamera kätte võtta ja…
ilu päästab
Uus päev on alanud, küll ootusrõõm on ehk kõige pisem.
Ma naudin pilve päikest, südamesse armastust.
Ma ei tee sest saladust, et asi on vaid mõtlemises,
kuid las ma ütlen, kallis sul on ilus naeratus.
Kas on see lauldud, kirja pandud, ehk on seda
ema loodus puutunud või lihtsalt usud nii.
Ja see on jumala poolt nähtud vaev,
nii kõikjal kus ma olen käinud
mida kogend, näinud, tundnud
ka autod, tsiklid, relvad,
isegi tuumaseen ja surnuaed.
ilu täidab inimesed
ilu täidab maailma
ilu meie sees ja keskel
ilu päästab maa.
Sa ära hoia headust endas ela rõõmu kuulutades,
küll siis ka kahtlused et kas see tuleb välja või ei
on kehtetud.
oled ilus ei saagi teada, seda öelda unustades,
mis ilu vaatajate silmades, kui suu keeletu?
tahan, et need silmad särax oleks õnnelikud,
küll siis ka pilt,mis näed on soovi võrra ilusam
kaunisasjad eksitavad ehk on ka õpetlikud –
see on ju ainus asi mille üle vaielda!
ilu täidab inimesed
ilu täidab maailma
ilu meie sees ja keskel
ilu päästab maa.
kõik ihaldatu võib vabalt ollagi seal vaateaknal,
sai võta võimalust, kui möödudes ma uudistan,
tihti on et võlu kaob, kui seda puudutada,
ei riski – oskan uinuda aint, siin kui unistan,
on valetatud varastatud, ning on peetud sõdu
edevad nad on end ilu nimel ohverdanud,
nägusad ei kannatagi mitte ühtki võrdlust
seal alati on keegi kõrval koldedam,
ilu täidab inimesed
ilu täidab maailma
ilu meie sees ja keskel
ilu päästab maa.
JUMAL:
igaühe veri on püha, sinu veri,
igaühe süda olgu palvekandikul,
minu poole tõstetud, sinu süda,
igaüks on kui klaasikild liivas,
sügispäikeses tantsiv puuleht,
pehme, ei kusagilt langev sulg magamistoas,
sina oled,
igaühte on vaja
igaüks on oluline
teist panen ma kokku midagi suurt ja veel kaunimat,
kaunimat, kui sa mõista suudad,
kõike ei saa seletada
armasta, ükskõik kui piinarikas see ka poleks,
see on minu tahe,
ükskõik kui tühi see ka ei tunduks,
see on minu tahe
lauagrill
soetasime täna kodumasina. Paide tänava UKK-st. maksis 60 raha, ei nõudnud isegi eelnevat küürimist ja töötab mis mühiseb.
lapsepõlves oli ka kodus selline, aga kasutasime harva. just eile rääkisin, et see on tore asi, minu meelest ägedam kui tänapäevased lauagrillid – ja seal ta meid ootaski 🙂
P.S. 2 pudelit Bionade ingveri-apelsinilimonaadi sellele, kes masina margi kirja järgi ära ütleb 🙂
õhtupäikeses
hetkel küll päike varjutub päris kenasti hoopis.
digifotograafia miinused
suvehommikune linn on üsna tühi. tavaliselt poole kümne ringis on ikka mingi elu, täna oli kõik nii tühi. ainult sadama poolt valgus turiste linna suunas.
lõunal on kohalikke ka juba liikvel ja turiste on vähegi vanalinnapoolsemad kohad paksult täis.
digifotograafia tagasilöök: ma vist olen ühed pildid ära kustutanud mälukaardilt, teadmisega, et kopeerisin arvutisse ära. aga ilmselt ei kopeerinud. õnneks on tegu väheolulise asjaga. siiski..
negatiiviga sellist asja ei juhtu.
üldse on sellest digiuputusest kuidagi suhteliselt siiber. fotograafia kui selline devalveerub. õnneks on sellest hoolimata siiski ka häid pilte olemas. ikka neilt, kes on kogu aeg häid teinud + normaalne väike juurdekasv. et see suurenenud pildihunnik ei ole suurendanud head pildistajate hulka. küll aga netis leiduvate kehvade piltide hulka. aga mida tahta, kui on inimesi, kes arvavad, et netialbumid on parimad kohad oma digipiltide arhiveerimiseks. kodus riiulil olev perealbum oli ikka parem – seda ei saanud kogu maailm vaadata. ning üks film jõulust jaanini ja teine jaanist jõuluni tekitas ka vähem jubepilte. lisaks pidi siis ju enne pildistamist mõtlema ka. mitte et hoiad päästikut all ja vaatad, mis tuleb.
nojah, aga et mida ma ise teen? netti küll pilte ei arhiveeri ja teen mingi valiku, aga eks ole mulgi neid avalikkusele kättesaadavaid pilte, mis mitte millegagi ei hiilga..
töökiun
ma teeks veidi jälle töövirinat. sest ei saa ju nii, et kui mina olen hommikul, siis on teatud asjad, mis ma püüan ära teha ja jätta õhtuks vähem pingelisi asju. aga kui ma olen õhtuti, siis on hommikut tehtud need vähem pingelised asjad ära ja mulle jäävad need, mida ma teen tavaliselt hommikuti.
jama on see, et sel nädalal ma olen peamiselt õhtuti tööl ja siis kolmas päev juttis sama asi tüütab ära natuke. urr!
ja ma ei ostnud kohvi kõrvale midagi väga head kah, aga selle peale tahaks ju..
hajameelne
eksole, jõin kohvi ära ja oma meelest sõin magustoiduokolaadi ka ära. aga kuidagi jäi kripeldama, et kas oligi nii vähe.
ja nüüd siis avastan kõrvaloleva ajakirja pealt pool oksi. normaaaaaaaalne!
alkoholireklaam, milleks?
Nipitiri viitab oma loos ühele artiklile ja arutab selle tagamaid. noh, mina Postimehe toimetust õlletehase poolt äraostmises ei süüdista. aga kui rääkida alkoholireklaamist laiemalt (vastavad seadusesätted on Nipitiril kenasti välja toodud), siis minu meeles tuleks igasugune alkoholireklaam ära keelata. tegelikult ka. sest olgu reeglid ja jutud millised tahes, (tele)reklaamidest tuleb ikka välja, et alkohoolse joogiga käib kaasas pidu ja lahe seltskond. ehk just see, millega alaealisi peibutada.
see, et kella 7-20 ei tohi telekas alkoreklaame olla – no mis piirang see on? mul on tunne, et tänapäeval istuvad pubekad nagunii keskööni üleval. noh, ehk küll rohkem arvutis – aga seal on ka neid reklaame ju maa ja ilm.
et miks neid üldse reklaamima peaks? hea küll, tehakse mingeid uusi tooteid kogu aeg – aga kas ikka on vaja? tooted, mis tulevad ja lähevad ja teeksid seda ka ilma reklaamita. kusjuures – see reklaam tehakse ju meie endi raha eest.
ning jah, mina löön käega mingile reklaamile, kus koopainimesed zipi saatel tantsivad, aga ma arvan, et on mingi vanusegrupp, kes peab seda jõle lahedaks ja see kinnistub lihtsalt ning võimalusel proovivadki selle zipi järgi.
mitte et ilma reklaamita ei proovitaks alkot. nagunii proovitaks, aga lihtsalt pole vaja reklaamiga seda veel takka kiita ja soodustada.