pääsen pikemast kirjutamisest. allpoolne ütleb kõik vajaliku.
Autor: PilleRiin
***
Ma olen omaenda toas, omaenda mõtetes kinni.
Siin on mu varjupaik. Vähemalt ma arvan nii.
Õues on sügis. Päike paneb puu otsast tuule poole ära sikutatud lehed helgelt särama. Kõik need kollased, kuldsed, oran˛id, punased, violetsed, pruunid toonid. See ringkäik, mis ei lase end tühistest inimlikest probleemidest häirida.
Loodus on suurem.
Mina siinpool akent võin mähkuda oma muredesse ja rõõmudesse. See puudutab ainult mind ja ei mõju kuidagi sinna, mis on teisel pool. Kogu mu olemasolu on nii tühine selle kõrval.
Nii et ma võingi end vabalt tunda. Sest minust ei sõltu midagi. Ma ei muuda midagi. Minust ei muutu midagi. Ning mul ei olegi põhjust midagi tunda.
tegemata eksami järeleksam
nädala pärast on jälle kool.
eile tuli kiri, et seda eksamit saab laupäeval järgi teha.
kirjutasin seepeale kooli kirja, küsimusega, et kas seekord on eksam vastavuses õppejõu poolt antuga või mitte. ja et kui mitte, siis ma ei tee ka seekord ja vajadusel pöördun ‘kuhu vaja’ (mailis on täpsemalt see muidugi kirjas, siin pole oluline). kenasti ja viisakalt ja sõnastatuna nii, e ma ei süüdista konkreetset kolledzhit selles jamas, vaid et probleem on õppejõus.
täna hilisel pärastlõunal helistas mulle kooli õppekorraldusspetsialist ja küsis, et kas ma ‘sellest sinisest raamatust’ õppisin. mh? meil ei olnud ju üldse mingit kirjanduse loetelu. ja ühte raamatut ma nägin, seal ei olnud suurt midagi.
igatahes olid nad täna pool päeva vaadanud ülesandeid ja raamatuid ja leidnud, et kooli raamatukogus on üks õpik, kus vajalikud valemid on sees. ‘see sinine raamat’.
telefonikõne oli muidugi töisel ajal, ma ei lülitunud kohe ümber ja mul on tunne, et kui ma lähen Tallinnas raamatukokku otsima seda sinist raamatut, siis ma ei leia midagi 🙂
nii et esmaspäevaks pean leidma mõne koolikaaslase, kes saab kooli raamatukogust läbi käia ja mulle täpse nime öelda, siis saan õppida.
iseasi, et kas see nüüd niimoodi on ikka päris õige jälle..
aga üks sinine fotoakvarell eilsest hommikust siia lõppu 🙂
Tartu-päev
hommik oli maru kena. usu ja päike, sügisene loodus. fantastiline.
aga ma olin roolis ja mul oli ainult väike kaamera kaasas. tegin paar pildistamispeatust, kuid ma ei oota sealt suurt midagi.
sain vajalikud paberid punktist A punkti B toimetatud, natuke tööalaselt lobisetud punktis A (nad ikka tahavad mind seal tööl hoida ja lausa tunnustati, et ilmselt ma olen kõige teadjam seal) ja natuke punktis B (seal nad tahavad ka minuga koostööd jätkata, kuigi rääkisime veidi üldisemalt).
Ecoprindi uues majas käisin ka ära. seal on mõeldud kogu tootmisprotsessi keskkonnasõbralikkusele, mitte ainult see, et kasutatakse ökomärgisega paberit. värvid on neil ka nüüd ainult taimsed, muid enam ei kasutata.
aga Tartu algas ja lõppes Evuga. alustuseks viisin talle kohe ära purgikese porgandi-õunamarmelaadiga ja pärast trehvasime veel lõunal ka korra – kuna ta oli väga töine, siis kukkus see välja küll nii, et tema tuli siis, kui ma olin lahkumas.
bussiga oleks olnud mugavam, oleksin tukkuda saanud. aga ajaliselt oleks siis väga umbe läinud. nüüd jõudsin päris täpselt.
sügis
peale õues jalutamist aitasin lapsele ajalehest kokkukeeratud porgandit värvida. guae meil pole, niiet akrüülidega. ja jube maalimisisu tuli peale.
liigutama!
nii, töökoht maksab igas kuus 500.- trenni või muud sellist kinni. on mingi tervisespordi pilet. suhteliselt vinge, nüüd tuleks veidi aega iseendale ka leida. hetkel ei kujuta küll ette, kust see tulema peaks :O
(aga see on üks väike trikk küll minu siin kinnihoidmiseks)
saba ja sarvedega söök
kui ma loen ajakirjanduses pealkirja, et ‘lihatööstuses peab kõik minema müügiks koos saba ja sarvedega’, siis on vist aru saada, miks ma ei kipu ostma viinereid, keeduvorste ja üldse lihast poolfabrikaate. leiva peale sinki (poesink pole küll suitsuahju näinud enamasti) letist (sest viilutatud tekitavad kohutavalt hulgal pakendeid ja hind muidugi ka pea kahekordistub) ja kui kiirelt süüa vaja, siis pigem grillkana (vähemalt nad ei saa kanaga midagi väga hullu teha).
selle asemel keetsin eile 5 tundi puljongit ja suppi, nii et jagus sügavkülma ka panna. ja Jaama turult tõin päriselt suitsetatud sinki.
lapsekeskne
eile käis RM lasteaiaga Pääsküla rabas matkal. selgus, et ta on seal jube ennegi käinud, aga mitte minuga. mina ei saandki kaasa minna, andsin talle ainult fotoka kaasa. mõned pildid tegi ka.
homme on tal esimene eelkool. mõtlesin, et käime ikka natuke kusagil eelkoolis. las saab natuke koolist ka aimu. et ei ole päris nii nagu lasteaed.
ujumas pidi ta ka juba tublim ja julgem olema. rääkisin eile treeneriga veidi.
nüüd lähen suppi tegema. õhtul veel mõned lapsed külla tulemas. teen kohe suurema koguse, siis hea sügavkülma osa panna.
matemaatika üheksa eluga
väga tõsiseks ja sotsiaalseks kisub asi mul ära siin. veidi kassihuumorit vahele 🙂
allikas Muttscomics.