some people just make me constantly sick! in other hand, most don’t 🙂
‘sul on midagi uut ellu vaja’, ütles sõber.
‘mul on vaja puhata olnust’, vastasin ma, ja jätsin lisamata, et tegelikult, hetkel, ma ei tahagi seda uut, mida tema mõtleb. uusi inimesi, uusi tegevusi. saaks vanadest sabadest kuidagi lahti alustuseks.
kui, siis võtaks täiega uue elu, ilma sabadeta. mida, teatavasti, ei saa.
‘we all feel overweight’, ütles üks teine sõber ühes teises vestluses.
’i dont feel it, i know it for sure. my BMI shows it’, vastasin
‘stop weighing yourself!’
ma ei kaalugi, aga mida see aitab?
‘kuidas sul meestega?’, kolmas sõber, kolmas vestlus.
‘ei kuidagi, ma hoidun neist eemale’, vastan, ja mõtlen, et mis see üldse tema asi on? loodan, et tal ei ole mingit isiklikku huvi. sest mulle ei ole seda küll vaja.
‘ahah, mul on naistega samamoodi’, saan vastuseks. hea teada, vist.
kusagil on mingi teine reaalsus, kus neid probleeme ei ole. aga võib-olla on hullemad?
pärastlõuna vaikne unisus aitab ebameeldivat unustada.