eile õhtul enne magamajäämist meenus eilehommikune unenägu. päeval ei mäletanud ma sellest midagi.
püsisin eile peamiselt toas. päris kole. õues on nii kena ilm ja mina tegelen enda ravimisega ning lõunaunega. aga täna on vähemalt juba suhteliselt inimlik olla.
mis on ka hea, sest mul on tänaseks mingeid kohustusi.
see meenutab, et sain omale veel ühe asja kaela. puiklesin mis ma puiklesin, aga tehti selgeks, et eriti valikut ei ole. hea küll, pole mingi suur asi, aga ikkagi ei vaimusta see mind.
olemasolevategagi tiba jännis hetkel.
muide, siin on peatselt 5000 kommentaari täis. tea, kas peaks 5000ndale kommenteerijale jälle midagi lubama?
mis meenutab, et Urriga on veinipudelid siiani vahetamata 😛