Kõik on juba kunagi kirja pandud. Kasvõi siinsamas, või ka teiste poolt ja mujal Ma loen neid asju siin ja saan aru, et tegelikult olen ma juba kõik ära öelnud – või peaaegu kõik. Ma ei saa midagi teha, et ma tunnen ikka ja jälle samu asju. Nüanssides on ehk erinevusi, aga muu on sama. Midagi on kadunud koos ajaga – aga seda on vähe. Ei, ma valetan. Kõik ei ole sama. Enamus ei ole sama. Kõik, mis ma meenutan, on sama. Kõik, mis on uus, on hoopis erinev. Seal pole midagi sama. Midagi on muutunud igaveseks, vist. See peaks muutma paljud asjad mu jaoks lihtsamaks, aga ma pole kindel, et see nii ongi. Ilmselt on küsimus jällegi ajas.
Ma ei kavatse enam iialgi haiget saada.