ei, nüüd aitab. juhe on koos. täna tööpäev kasvab üle pea.
esmaspäev on alati kõige hullem, sest siis on nädalavahetusega korjanud asjad. kuu keskpaik on ka hull, sest järgmise kuu ajakirjad ärkavad. ja nüüd on üks tüdruk puhkusel, postkast maile paksult täis, arhiivitöö viimase tõttu täiesti pooleli, aruandeserver ütles üles koos vana upsiga ja ups undab viimased 10 minutit, mis ma itipoissi ootan. varsti on seega peavalu garanteeritud, kui ma veel veidi pean seda vilinat taluma.
ise ei jõua hakka uurima seda, nii üsna põhimõtteliselt. lisaks on siiski postkastis ka neid maile, mis ei eelda selle konkreetse masina ülevalolekut.
aga mul on üle tüki aja tunne, et ma lihtsalt ei näri end tänasest tööst läbi.
lisaks pole aega olnud söögile mõelda rohkem kui see, mis hommikul kaasa ostsin ja sahtlis on. ehk kuna ma sõin salati hommikul ära, siis jäi järgi magus sai. sahtlis on okolaad. mul ajab sees keerama, kui ma sellele magusale mõtlen.
ja üle nelja tunni on veel ees.
ahjaa, ma olen täiesti üksi kontoris, 10 tundi. homme ilmselt sama, kui ülemus ei tule lõunal korra läbi.