The Sampler Extreme, Babyback
eilne õhtu kujunes üsna spontaanselt. kuna ma läksin tööle nagunii suhteliselt hilja, siis lõunat ma ei söönud ja olin õhtuks ikka päris näljane.
arutasime siis, et seekord Texasesse ei läheks (see on nagunii kõige lihtsam lahendus alati ja kui muud pähe ei tule, marsin ikka sinna, nii et tahaks vahel muud ju) ja helistasime Babybacki. miskipärast tõmbas sinnapoole rohkem kui Macki, mis oleks ometi lähemal olnud.
no ja siis selgus, et laua saaks alles 50 minti pärast. mõtlesime veel hetke, sest ma olin ikka päris näljane – ja siis võtsime selle laua ning tellisime toidu ära ka, et ei peaks siis nii kaua ootama.
aga aeg vaja parajaks teha. mõtlesime, et ostaks kassitoitu, seda nende lemmikut, mis otsas on. kell oli 8 läbi ja teele jäi Mustika keskus, kus mälu järgi pidi mingi lemmikloomapood olema ja kus vähemalt osa poode on 9ni lahti. nojah, aga seal oli mingi remont ja ei mingit loomapoodi. no mõtlesime, et lähme kaeme siis sealsesse Fotoluksi. oli seda siis vaja 😛
lahkusime sealt seebikarbiga(!) ning minu tuttuue NG õlakotiga. minu vana hea Nova 4 (ma ei saa siia linkida, sest nii vana mudeli infot peab liiga kaua guugeldama :P), mis on mind aastaid truult teeninud, on omadega ikka päris kapsas juba ju. oma selga-õlgu arvestades ei ole õlakott see, mida mul vaja on – aga tee mis tahad, õlakotist võtan ma kaamera märksa tihemini ja kergemini välja kui seljakotist. lihtsalt ma pean iga kord mõtlema hoolikalt, mis täpselt kaasa võtta.
seebikaks siis Nikon Coolpix s500, mis oli lihtsalt nii hullult allahinnatud, et oleks olnud tobe jätta ostmata. iseenesest umbes aastavanune mudel vist, aga nii palju tuleb uusi peale, et peab lahti saama. põhimõtteliselt seebikaks on seda ju küll ja küll, piisavalt pisike ka. iseasi, et palju mina seda kasutada saan 😉 kuigi mina olen just see, kes tassib vähem suurt kola kaasas.
igal juhul väikese jutuajamise ja õigete nimede nimetamise käigus saime seljakotist ka sellise hariliku protsendi alla 😉 kaamerast ei saanud, sest see oli niigi üle poole alla hinnatud.
igal juhul lõpetasime veidi enne poe sulgemist ja nii, et Babybacki jõudsime ka täitsa viisakalt. ja saime oma sampler extreme (pildil) üsna kiirelt kätte. mmmmmmmõnna! igal juhul ei olnud seda kuidagi liiga palju, kartuleid tellisime veel juurde. üldse on see üks mõnus söögikoht, kuigi selge see, et mitte just väga odav. no vahel võib ju ka 🙂 kaamera ja kott tahtsid kaaaa tähistamist ju 😉
tulime koju ära juba ja siis tuli mul limpsiisu. mõtlesin, et lähen võtan tagant kasiino juurest raha ning ostan midagi ületeeputkast, aga siis läksime hoopis autoga. sõitsime natuke ringi, mõnus udusegune öö oli. no ja siis tuli mulle mõte, et tahaks pilti teha. kogu tehnika oli aga kodus muidugi.
ma tegelikult ei arvanudki, et me tagasi läheme. kell oli juba ka päris palju. aga näe, tulime koju, tirisime tehnika kaasa ja kihutasime veel öösse pilte tegema.
mulle oleks meeldinud, kui autosid oleks veidi rohkem liikvel olnud, aga kesköö paiku pole midagi teha. veidi siiski oli ka, muidugi me olime ka sellistes kohtades, kus mingi liiklus ikka on.
vaatasin pildid üle ka, eks enamik on sellised, noh, igavtavalised, aga paar tükki mulle päris meeldisid ka. ja päris kõike ei saanud teha, mida ma tahtsin, sest noh, näiteks polnud suurt välku kaasas 😛
igal juhul oli kokkuvõtteks väga viljakas reedeõhtu.