ma pean taaskord tõdema, et ma olen juba nädala algusest selline pooltõbine ja mul ei ole lihtsalt aega terveks saada. st tegelikult pole aega haige olla ja see tähendab, et pole aega korralikult kodus passida ja ravida. iga päev on mingit ringisebimist. õhtuti küll üritan midagi ette võtta, tee ja sidruni ja meega ja isegi paratsetamooliga, aga kui eile tundus, et sellest ongi abi, siis täna on tunne, et tühjagi.. ning tänane päev on taas üsna tihe.
hea, et tuleb nädalavahetus, selline pikem. kus on laupäeva ja pühapäeva vahel veel üks puhkepäev.
iseasi, et nendeks päevadeks on ka rodu plaane..
öösel magasin 10h. ikka oleks nagu vähe. tegelikult ei ole ju.
no ja mingitpidi vaatan juba kevade-suve suunas ja tegutsen perspektiivis. kui elu neid võimalusi annab, siis tasub ju ära kasutada, või vähemalt üritada. kuigi selleni on veel umbes kolm kuud soppa (jaa, inimesed rõõmustavad, et külma enam ei tule, aga see ei tähenda ometi sooja ja ilusat ilma meie kliimas!)
kuigi vahel on ikka peaga vastu seina jooksmise tunne. õnneks ka piisavalt asju, mis selle tunde ära kaotavad.
* – sest kala on sügavkülmas, aga ma tunnen, et täna ei jaksa-taha sellega midagi ette võtta