ma ei tea, mis teema sellega on.. aga midagi on.
ja mitte ainult.
vahel mingi iil kõigutab mind, aga seesmiselt on ikkagi lill olla. isegi siis, kui on nagu paha, heidan ma pilgu kaugusesse, panen klapid pähe ja naeratan.
mitte, et viimastel päevadel oleks seda olnud. naeratan niisama.
läbi mereõhu.
üksi või siis mitte.
