trammi mittekäimine on muutnud lisaks mu trajektooridele ka kohti, kus ma käin. tähendab, loogiline ju? kui muutub trajektoor, siis ilmselgelt muutuvad ka mingid muud asjad.
näiteks ei satu ma praegu pea üldse Jaama ehk hetkel Depoo turule, aga ka mitte meie nn tahapoodi, Rahu kauplusesse.
üldse ma arvan, et neile mõlemile on trammide mittekäimine rahaliselt halvasti mõjunud. sest see 52 on üks paras ikaldus ja trammiga võrrelda ei saa mitte.
tagapoodi ma vahel ikka jalutan niisama. salati järgi või kui midagi pisemat vaja. ma tõesti ei taha, et see pood ära kaob, nii et toetan omalt poolt harvade ostudega. selline miteketistunud pood oma kulinaariaga on niivõrd erinev kõikidest ketipoodidest ja ka enamikest väikepoodidest. värskendav vaheldus kõigile rimiselvermaximagross-asjadele. ja kui rääkida söödavatest poesalatitest, siis seal ma julgen kõiki osta ja pika puuga panevad teistele ära. ehk rõhuv enamus teisi ei ole kuigi söödavad. et toitu siiski mitte halvustada, olgu – need on söödavad, aga tasemel, et parema meelega ei sööks. nii et enamasti ei söögi. vahel prooviks ostan, et kas on midagi muutunud.. ei.
läks väga salatiseks ära jutt.
igatahes on hea pood ja mul on täitsa kahju, et see hetkel ei jää mu pea igapäevasele trajektoorile.
turuga on küll nii, et väga kindlaid müüjaid mul seal enam ei olnud. aga enam-vähem ikka teadsin, millises letis normaalne kaup on ja seega ikka umbes korra nädalas käisin läbi. muffinibanaane ka meie turul väga ei ole näiteks.
õnneks trammitee rekonstrueerimine käib hetkel suure hooga. lausa väljaspool tööaegu.
ootan kannatamatult!