Peale Garda põhjaosa lõputut avastamist olin ma eile Milaanos nagu peata kana. Vaatasin (väljast) ära Duomo ja veel miskised hooned, käisin Cimiterio Monumentales jalutamas ja siis olin puha nõutu. Sõbranna soovitusel põrutasin kindluse juurde tagasi ja hulkusin pargis ka. Muuseumides, mis huvitavad tundusid, olid sabad ja pärastlõunaks ideed otsas.
Siis tuli meelde, et neil pole toidupoed pühapäeviti kaua lahti (ega tavaliseltki on heal juhul 21ni) ja püüdsin netist abi leida. Telefoni aku säästmiseks väga põhjalikku otsingut teha ei saanud ja kõndisin mingi vana linnavärava juurde, kus küll seda poodi ei olnud. 3km ja tund hiljem selgus, et ööbimiskoha lähistel olev supermarket on täitsa lahti.
Täna magasin kauem ja hommikukohvi leidmisele kulus rohkem aega. Homme lähen samasse kus eile, seal oli suuuuur Cappuccino odavam kui tänase koha väike. Või siis üldse Stazione Centralesse, kust lõuna ajal napoletana sain, seal olid ka head hinnad.
Novot, seejärel leidsin ühe tänavaturu. Üldiselt oli suht kräppi täis, palju musti oma odavsodiga ning aedvili ka suuresti hulgimüügikastides. Aga inimesed ikka ostsid. Kusjuures seda odavsodi on tänaval siin-seal ka, küll turistinänni (selfikepikesed ja akupangad), aga ka riideid ja kotte. Ja mingid itaalia keelt rääkivad tüübid täitsa vaatavad neid. No ma ei tea..
Isola kant ja Porta Nuova olid üsna huvitavad. Isola vertikaalaiad, kaks maja, mille rõdudel kasvavad päris suured puud, olid lahedad. Ja Porta Nuova rajoonis on Alvar Aalto väljak.
Botaanikaaia sissepääs oli küll hästi peidetud ja leidmata jäigi. Leonardo da Vinci keskus oli täna suletud. Homme on siin püha, aga silti polnud, et kinni oleks. Et ehk uus katse.
Kuna Milano on šopingulinn, läksin lisaks Duomo ja San Babino vahelisele kauplustemassile kaema Corso Buenos Airese poode. Sealt tegin ühe ostu ka. Muidugi mitte disaineripoest, päriselt ma ikka ei saa aru, kuidas riided saavad nii palju maksta. Mingis outletis käisin, 600€ kleit oli materjalist, mida ma lihtsalt ei taha selga panna. Mõni asi oli muidugi ilus ja katsutavalt kvaliteetne ka, nii et pole hapud viinamarjad.
Otsustasin täna väljas süüa ja pöörasin migisse tänavasse ära ning sain suvalises söögikohas päris hea toidu. Majavein oli ka üllatavalt mõnus.
Aga mis veel üllatab, on suur hulk vene keelt. Üks asi on teadmine, et siin on palju venelasi, teine aga mingite jutukatkete tabamine.
Transpordis orienteerun paremini kui Airbnb perenaine, teistele turistidele juhatan vabalt Duomoni teed.
Ciao!