viimane augustipäev

august ongi läbi saamas. alles algas ju? nõmmliivatee ja nõmmnelkidega.
kindlasti ei ütle ma siinkohal, et oh, suvi läbi. kalendrisuvi kestab veel ja kindla peale tuleb veel ka suviseid ilmu.
aga kool algab küll homme. lapsele on lohutuseks tort plaanis, täna aga vahtisin õunahunnikut ja otsustasin midagi head ka tänaseks teha. lihtsat ja head. suvevaheaja viimase päeva õhtuks.

ounakad802

niisiis,
pakk lehttaigent võiga (mul oli Rimi oma, 4 lehte)
4 õuna – lähtusin 4st taignalehest, kui on nt 2 lehte, võib vähem õunu olla. ja kui on suur tükk, siis tuleb lihtsalt huupi tegutseda 😛
1 muna(valge)
100g toorjuustu
2-4 spl suhkrut
kaneeli

lehttaigen tuleb korralikult üles sulata. samaks ajaks tasub ka muna ja toorjuust toasooja panna.
õunad puhastada ja viilutada hästi õhukeseks. ahi sooja 200 kraadi peale. ahjuplaadile või plaatidele küpsetuspaber peale.
taignatükkidele võib servast ca1cmkaugusele teha sisselõiked, nö serva, jälgides, et tainast läbi ei lõika – aga tingimata ei pea.
muna vahustada 1spl suhkruga. võib kasutada ka ainult munavalget. lisada toorjuust ja segada ühtlaseks.
tõsta taignaplaadid ahjuplaadile, lao õunad kenasti peale. raputa peale heldelt suhkrut ja kaneeli. lõpuks tõsta lusikaga muna-toorjuustusegu.
plaat ahju.
kui on ca 10 min küpsenud ja juba kenasti kerkinud ka, võib toorjuustusegu juurde lisada. tervest munast tehes jäi seda esimese hooga üle, ning kuna hakkab voolama, siis lisasin poole küpsemise pealt.
veel umbes 10 minutit ja valmis ongi.
vaniljekaste või -jäätis sobib kõrvale ka.

käisin taas lõunas

ei saa kurta, et sel suvel lõunas pole käinud. kaks korda Lätis lausa!
ilmaga on ka mõlemil korral just nii vedanud, et no ongi lõunamaa reisid.

seekord oli taas väga super rannailm (kuigi ma ei päevitanud ega ujunud üldse), lisaks veel tore kohvik, kus nädalavahetustel ka päevasel ajal DJ muusikat valis.
võistlejaid ja kaaskondlasi toideti seekord paremini kui Liepajas, ka õhtuks oli midagi süüa. laupäeva õhtul koguni päris palju ja väga head.

muidugi nukker oli see, et laps lootis paremat kohta, kui sai. kaotas trennikaaslasele ka, kellest muidu parem on. võistlusnärvi teema ikka, vist. või harjumatu järvetuule või ma ei tea. aus olles oli minul kaldal vahepeal pisar silmas. et ehk kaasaelamine on ikka raske.

auto üllatas positiivselt, isegi selle koormaga ja tuuletakistusega oli kütusekulu talutav.

kisezers778

üks hõredatest postitustest

vahel ikka tuleb pähe, et ma ju mõttes ikka luban tihenimi siia kirjutada – aga välja kukub nagu alati. st ei kuku. ei teagi, kas sotsiaalmeediasse mingite mõttejuppide kirjapanemine võtab pikema kirjutamise isu ära või siis mitte. võta kinni.

mitte, et kirjutada ei oleks. just ükspäev mõtlesin, et kuidas laps on kasvanud ja kuidas temaga on nüüd suhelda. täna mõtlesin taas sellele, kuidas mõni ikka jaksab iga asja vastu olla (FB gruppides mõned inimesed lihtsalt jäävad juba meelde). no ja veel hulk asju, mis peast läbi on käinud – aga siia mitte jõudnud.

samas, ma tean, et peaks ikka kasvõi iseenda pärast kirjutama. aastate pärast on hea meenutada. ega ma muud päevikut ju ei pea ja blogi on üks päris korralik päevik. isegi ümbernuga-juttude puhul meenub omale, mis teema tegelikult oli. enamasti 😛

nii et olgu, lapsest.
titest on kasvanud kena noormees, minust pikem. selline napisõnaline, aga temaga kahekesi autos sõites avab ta end rohkem ja saan tema mõttemaailma pilku heita. käis eelmisel nädalal uhkes juuksurisalongis, mitte enam suvalises kohas; peale seda oli vaja talle esimene soengutegemise vahend osta. habet on ka juba ajanud.
üldiselt jõuab pikapeale pärale, et enam polegi minu väike lapsuke, vaid täiesti omaette inimene.
selline päris tore ja asjalik inimene.

lõpetuseks sünnipäevaõhtu loojang:

loojang148

suvesüda

päevad on tegevusi täis ja raske on planeerida isegi kokkusaamist sõbrannaga. vahepeal on paaritunnised hetked, mil midagi ei tee, kuid ei oska ette näha, millal need on.
ja ometi on mul samas päris tihti tunne, et ma nagu ei tee midagi.

viimaseid moose külmikusse pannes olin juba mures. plaan on vähemalt ühte sorti veel teha, aga kuhu ma mahutan? igal asjal on oma plussid ja miinused, igatahes korterielu üks suurimaid miinuseid on sahvri puudumine. või ruumi, kuhu paigutada lisakülmik. või ka korraliku jaheda keldri.
muidugi pole see ainus miinus.
aga õnneks on plusse ka piisavalt.

ilus suvi on.
maitsev ka. ega muidu siin nii palju retseptivabu toidupilte pole.
seekordne lillkapsa püreesupp on kana asemel praetud peekoniga, porgandi asemel on brokkoli ja koore asemel toorjuust. aga kes teeb üldse sellist suppi retsepti järgi?

dinner718