vahel lihtsalt on selline päev..
see päev, kui hommikul ärgates on tunne, et magaks veel vähemalt paar tundi. see päev, mil ainuüksi kõikidele kohustustele mõtlemine võtab pea valutama. see päev, kui käid pooleteise tunni jooksul vähemalt kümme korda söökla ukse taga, et veenduda, et seal on veerandtunnine saba. see päev, kui lähed hobipoodi ja müüjaga suheldes selgub, et tegelikult on vaja osta midagi muud, mitte seda, mida algselt plaanisid – ning mis on oluliselt soodsam. see päev, kui oled kodust ära pea kaksteist tundi. see päev, mil koju saabudes on vaja räimi fileerida, saamaks head rooga – ning ei, ma ei tegele sellega iga päev, see võtab terve igaviku. see päev, mil kassid rõõmustavad, et on hea kala jääke. see päev, mil mingi hetk on tunne, et elamises on kaugelt liiga palju lihaveise liha. ja kassid rõõmustavad taas.
see päev, mil lõpuks, juba enne keskööd, saad diivanile istuda ja võtta veel hetk aega iseenda jaoks. ja süüdata küünlad.
ja mõelda, et on olnud tegus ja tore päev.
