mingi imelik nädal on olnud. täiesti ebamääraselt on suhteliselt pidevalt kuidagi väsinud olla ja meeleolu, noh, eriti ei ole. ilma mingi nähtava põhjuseta.
no ja siis ma jõudsin täna jälle kuidagi selleni, et kui ma kohati olen või tundun mingi jube bitch, siis kohati jälle tundub mulle, et ma olen liiga hea ja arvestav ja midagi. et ma annan inimestele tihtipeale mitmeid võimalusi ning ei ole kärme kedagi hukka mõistma.. või et miks peaks üldse hukka mõistma.
ja alati on võimalus osade inimestega lihtsalt suhtlust piirata, kui midagi enam üldse ei sobigi.
lihtsalt selleni kipub tavaliselt minema aega. ja mõnigi kord (või siis lausa enamasti) selle aja võimaldamine (kuigi keegi ei sunni) tuleb minu enese arvelt.
mõned sõbrannad on öelnud ka, et ma olen liiga hea. aga nagu ühega siin nädalavahel arutasime, siis olen milline olen, ega seda vägisi muuta ei saa. bitchimaks siis või mitte.
ja tegelikult ei tea ju keegi, kuidas on parem või õigem.
kunagi on kõik nagunii tasakaalus. vist hakkabki olema.
juhe on koos.
aga ma tean, et see on väga lokaalne.