piinlik lugu, mind nõuti reede õhtul praktiliselt jalgu trampides külla, ja mina ütlesin ära. kohe kaks korda ütlesin ära.
aga mitte liiga tihti ei öelda mulle, et:
H: tahan sind siia, kohe praegu!
H trambib jalgu
mina: peaasi, et ma su juurde tuleksin, eksole
H: just
H: ja peaasi, et otsekohe
no tegelikult see kõik ei ole päris nii, kuis näib 😛
ja samas ikkagi on ju ka.
ma pole midagi ise välja mõelnud.