huh, see kaks uut kassi kodus tekitab minus endas vägagi tajutavat stressi. no et kuidas neil läheb ja kuidas me ikkagi sobime jne. mis siis veel loomakestel? igatahes olen ma nii eile õhtul kui täna suutnud olla täiesti ebaratsionaalne. no vähemalt aus. aga ikkagi, oeh.
aga olgu, küll läheb mööda.
Tiugu teeb juba asja, on sülle roninud ja laseb meelsasti silitada. uudishimutseb ringi ka natuke. öösel ronis vahepeal minu kõrvalegi.
Volli aga on paaniliselt peidus ja näha, et ta ei usalda inimest ikka üldse. lolli peaga püüdsin teda ühest kohast kätte saada (ei meeldinud mulle, et ta seal juhtmete otsas on), mispeale ta mind päris kenasti ära küünistas. lükkasin nüüd veenõu talle ka voodiserva alla, et loomakesel vähemalt juua oleks. eks temaga läheb aega. aga tema pärast on suurem mure ka kuidagi. ehk siis öösel toimetab ikka.
