Aasta: 2012

mingi nõme periood

mingi nõme periood

Posted on by PilleRiin

hoiatus: kes hala ei taha lugeda, hoidku sellest postitusest eemale.

ma pidin täna veel korra kalendrit vaatama – no ei ole mitte täiskuu.
aga no selge, et vahepeal peab olema mingeid jamasid – muidu ei oskaks igapäevast head ju hinnatagi. nõme on, kui need jamad otseselt rikuvad minu ja lapse plaane. ammune värk, suusõnaline kokkulepe ei pruugi midagi maksta, seda võib ju lõpmatult keerata ja lisada tingimusi, mida algselt ei olnud. ja siis solvuda, et ma ei olegi lollike ja pole nõus jätkama; ning minu nõuet pidada kinni algtingimustest peetakse minupoolseks tingimuste esitamiseks.
pigem täidangi oma isiklikud plaanid poolikult, sest pole võimalusi muudmoodi. mingi paindlikkus on normaalne, aga kuskilt jookseb piir ka.
jajah, räägin rahast jälle. loll teema, aga mis teha, et minu jaoks ka tundlik teema.
aga see ei tähenda, et ma olen palukese nimel nõus ükskõik mida ükskõik kui kaua taluma.

lisaks tuli eile veel üks ootamatu asi, mis ka ilmselt väljaminekuid (ja mitte väikeseid) nõuab. täiesti nõme oli seletada, et kuigi vajalik, ei ole see mulle lihtsalt jõukohane. aga sel hetkel ma veel arvasin, et äkki see eelmises lõigus nimetet kokkulepe peab natuke vett.

mõne aja peab veel vastu pidama, küll siis hakkavad asjad hargnema. vähemalt on hetkes konkreetselt teada, et selle kuu peangi külmkapihoidistest toituma ja muid asju saab maksta – ka kunagi. igatahes parem, kui lollilt loota.
lapsega saan ka hakkama. kasvõi üle oma varju hüpates, temale antud lubadused saavad täidetud. poolikult küll, aga ikkagi.
nagu oleks üksikemal mingeid muid võimalusi.

ega mul muud üle ei jää, kui sellele perioodile kriips alla tõmmata ja süveneda sellesse, mis on hea.
näiteks see isetekkeline kohupiimatort külmkapis. või tore eesootav õhtu.

peavalust saab lahti tabletiga, onju.

P.S. kena postitus Nirtilt. algpõhjuse leidsin siit. ajab sobivalt itsitama kohati.
mina muidugi sellist pulmapiletit osta ei jõua 🙂

sinine kolmapäev

Posted on by PilleRiin

no ei ole ju täiskuuaeg, miks siis kohati tundub, nagu oleks?

magamisega on mingi jama. mõned ööd oli palav, aga nüüd on jälle see näriv valu, mille põhjust ma küll tean. kui täna ka tunda annab, siis tegelen valuvaigistitega. sest ei jaksa muidu ju. täna konkreetselt tunnen, et mu päev kannatab seetõttu.

juba mõni aeg tagasi suhtlesin mobiilioperaatoriga, et vahetaks paketti. pidevalt tulevad ju uued ja soodsamad. no ja siis saan vastuse, et mingi karm paketivahetustasu lisandub. et nagu mismõttes? kui ma lähen konkurendi juurde, saan enamvähem samad tingimused + mingi uue liituja boonuse ja ilma mingi lisatasuta. ehk endiselt sidefirmad ainult tahavad omale ‘uusi’ kliente peamiselt.
aga lõpuks sain siiski vastuse, et kuna ma olen pikaajaline klient, siis tullakse mulle vastu ja sain mõistliku pakkumise.
tegelikult oleks nüüd juba vaja midagi koos telefoniga. aga ma ei hakka asja lõhki ajama ka.

meeleolu hoidmiseks natuke vikerviise:

pärivoolu-vastuvoolu

Posted on by PilleRiin

just, vastuvoolu ei ole mõtet ujuda. mõned plaanid on muutunud, mõned asjaolud on muutunud. pole mõtet liikuda suunas, mis ei näita piisavalt kutsuvaid märke.
kõik on endiselt hästi 🙂

lisaks sain täna ilmselt selle aasta parima isiklikult mind puudutava uudise! 🙂
natuke läheb ilmselt aega, enne kui see täiega pärale jõuab. veel veidi hiljem peab asuma tegutsema, et asjast asja saaks. õhtuks väike vahuvein? 😉
kui mõni suuna uks ei kipu hästi lahti minema, siis, teadagi, avaneb mõni teine uks. see õige.
mitte, et teised oleksid iseendast valed. lihtsalt õige ongi see, mis avaneb.

P.S. mul on tunne, et muudaks blogi kujundust – või oleks see liiga tihti? või et enamus loeb nagunii rss-i ja kujundusest ei hooli? 😉

ahsoo, et diivanisurf..

Posted on by PilleRiin

couchsurfingust on viimase paari aasta jooksul isegi meedias juttu olnud ning siinkohal pean tunnistama, et ka mina tegelen sellega. süsteemis olen juba päris mitu aastat, kunagi oli omal kiirelt odavalt öömaja vaja kusagil ja nii see läks.
tegelikult mu ööbimiskogemused ongi väikesed, rohkem on majutuskogemusi.
siiani on see tempo üsna rahulik olnud, väga palju soove pole tulnud ja ma olen üsna valiv ka. lisaks ei taha ma külalisi, kui ma tunnen, et mul ei ole aega nendega aega viita. sest mulle meeldib nendega natuke ringi käia, suhelda, midagi näidata.. et see on nagu asja üks külg mu jaoks. ei taha tunda end tasuta öömajana.
aga alati ei näe kõike ette ju ka. nii et hulga väga positiivsete kogemuste hulgas on mõni natuke vähem positiivne, ühtegi päris halba õnneks ei ole 🙂

hetkel aga on mingi suvine hullumaja, viimase nädalaga olen saanud ma julgelt tosin (või rohkemgi) majutuspalvet. nii et vaatan oma suvist graafikut, mõtlen töökoormusele, loen profiile (lihtne on välja praakida need, kes tahavad tulla kahekesi, kuigi mul on konkreetselt kirjas, et majutan ühe inimese) ja püüan vastata.
kahjuks peavad enamik saama eitava vastuse.
ma tean, et on neid inimesi, kes püüavad iga soovija vastu võtta, kui vähegi võimalik. mina nende hulka ei kuulu. vahel jääb süda valutama ka äraütlemise pärast. aga no ei ole mõtet ju pakkuda majutust, kui see mulle antud hetkes pigem ebamugavusi tekitab.
kõige keerulisem on otsustada nende üle, kes on alles algajad ja kellel ei ole veel mitteühtegi tagasisidet või on see ilmselgelt mõnelt sõbralt. sest tagasiside annab just palju infot inimese usaldusväärsuse kohta.
kuna mind ennast aga võeti esimene kord ka nö lambist ööbima (ja anti võti), siis ma olen ikka püüdnud uustulnukatele ka vastu tulla. kusagilt peavad ju ka nemad oma esimese tagasiside saama.

sõprusringkonnas oli arutelu sellel diivanisurfi-teemal ka. mul on mõned tuttavad, kes samuti sellega tegelevad.
paljud aga leiavad, et ei taha kedagi võõrast oma juurde ka paariks ööks nö elama. et elamine on omi asju täis ja nii ei saa. võtmeteema on ka omaette, paljud ei ole nõus võõrale oma võtit andma. samas, ei peagi. kokkuleppe küsimus. tean nii neid, kes annaavd külalisele võtme kui neid, kes ei anna.
viimati tõi keegi mängu selle nn koduvahetuse teema – et leiad sihtkohas mõne pere, kellel oleks soov tulla siia ning vahetate nt nädalaks oma elamised. aga mu jaoks on just see niisugune ebasobivam variant. suure perega küll mõttekam, aga minu jaoks on ebameeldiv, et mind ennast ei ole üldse siin, kui teised mu kodus toimetavad ning soovi korral kõik mu kapid ka läbi sobravad (loogiliselt võttes seda ei tehta, aga.. ja teisalt, mulle öeldi, et ega ma ei tea ju ka, mida mu surfar teeb, kui mind kodus pole ja tema on. aga üldiselt nad ei ole siin eriti üksi)
no ja siis see mõte veel, et paljud, pealtnäha sotsiaalsed inimesed, ütlevad, et nad ei viitsi mingi võõraga niimoodi suhelda. mida ma ka täiesti mõistan. sest mu iseendagi pealtnäha sotsiaalsuse taga on peidus üks päris kenake asotsiaal, kes meelsasti lülitab end maailmast välja ja veedab õhtuid omaette rahus raamatuid lugedes, tundmatagi vajadust mingi sotsiaalsuse järele (see on muide süvenev mu juures). aga seda enam ma tunnen, et vahepeal peab neid võõraid võtma ja majutama ja seletama ja toimetama. nagu profülaktikaks või nii. ilmselt see muidugi ei toimi nende puhul, kes samas peavad tööl olema väga sotsiaalsed nagunii.

et ehk igaühele oma. ning kõigest sellest võib ka päris eemale jääda.
mina aga vaatan järjekordsed diivanisoovid üle.

P.S. kuna mul pingback miskipärast ei näi toimivat (kunagi uurin), siis kohvikrati kirjutise leiad siit.

pühapäevad kujunevad kuidagi linnapäevadeks

Posted on by PilleRiin

novotjah, järjekordne pühapäev, mis leidis meid vanalinnast. või siis meie leidsime pühapäeval taas vanalinna.
Keskaja päevad või midagi, nii et oli natuke tegevust ka. seekord oli Raekoja platsi laadal ikka päris-käsitöölisi ka, mitte peamiselt mingit imelikku kraami.

Harju tn haljasalal oli hulk erinevaid töötubasid, poeg valmistas seal Kopli Ametikooli juhendjate käe all omale väikese nahkkotikese, sellega on tal hea nüüd Star Warsi legomehikesi kaasa võtta igale poole (ta tassib neid nagu kass poegi noh :P)
väike pehmemõõgavõitlus, natuke käimist siin-seal ja oligi mitu tundi möödas.
üks põnev lett oli veel Umbra oma, ma olen kunagi neilt ühe värviraamatu ostnud. see on ikka täiesti tase, kuidas tüüp suudab teha selliseid enamvähem lõpmatult üksteise kõrvale-sisse sobitubaid asju. poiss sai kahte mängu proovida ka, aga seekord ei ostnud.

tagasi liikusime nii, et saaks kogu Lillefestivali ka läbi käia. seal tasub ikka üsna pidevalt jalutada, sest taimed ju muutuvad läbi suve.
peaaegu teele jäi Bonaparte Deli ja peab ütlema, et nende Dijon sinepi seemne ja Parmigiano pulkade ostmine oli küll viga. sest selge see, et ma tahan neid veel – ja mul ei ole vaja üleliia süsivesikuid sisse ajada!
(ah, siinkohal, söök, eksole, meenus, et täna hommikul sundisin last viimaseid maasikaid sööma. ei ole me maasikasööjad mitte.. saaks juba vaarikaid.. )

aga Lillefestival, ma pean ikka ükskord sinna suure kaameraga minema (sest see vana seebikas jääb aina vanemaks ja mu meelest mõõdab valgust üsna valesti juba) ja korralikke pilte tegema.
ning muidugi see va igatsus oma väikese aia järele..

Jaama turul jäin ühte käekotti vaatama, tädi muudkui langetas hinda ning kui juba 15% alghinnast maas oli, ostsin ära. tegelikult oli mul midagi sellist vaja ka, aga mul õnnestus seda tädi eest varjata.
jajah, muidugi, turukaup, hiinakas jms.. nagu suures poes kallim kaup kuidagi parem oleks. ainult hind on kõrgem.

tänase saagi hulka kuulub veel üks klaaskass (meil on kodus vähemalt 35 mitteelusat kassilist, pigem rohkem kui vähem), pildil oleva pisem vend. see suur oleks muidugi palju ägedam olnud ja hakkaks akna peal paremini tööle – kuid rahakott arvas ka midagi.
saagist rääkides: eilsel kirbukal nägin ma esimest korda letti, kus müüd ainult meesteriideid. võib-olla on varem ka olnud, ma ei käi seal väga tihti igaks juhuks 😛 müüjaks olid kaks meest ja laps sai sealt omale ka midagi.

muide, visati mulle üks InnoIrja link, millega ma seepuhku täitsa nõus olen. tähendab, selge see, et igal ajal, olukorral, asjal on omad head ja vead ning kuna ma tol ajal ei olnud täiskasvanud, on raske nagu päriselt võrrelda. aga oma iva on täiesti olemas. selliseid olmemuresid, nagu praegu, oli vähem (kuigi oli teistsugused). ning tõesti, kas oli siis mingeid prügikastiinimesi?

P.S. kes otsib siit veel ‘vein kassikujulises pudelis’, siis see ei ole väga hea vein. pudel on parem kui vein 😛

aasta esimene mais

Posted on by PilleRiin

nojah, kuna konkreetseid plaane ei olnud, siis ma ei saa näpuga kuskile suunas näidata ka, et õuegrill tegemata jäi. kuigi oli ju ette teada, et sadama hakkab ja tubased tegevused oleks võinud ju hiljem olla.
aga ei ole minu asi.
lihtsalt natuke pidin lapse jorinat kuulama. samas on ta nii suur, et seda ei olnud palju, eriti, kui kenasti läbi arutasime, miks see nüüd nii läks. ja et tegelikult ei ole sellet katki mitte midagi.

aga meil on olemas pann ja pliit ning ma ei karda neid kasutada.

meie armas suvi

Posted on by PilleRiin

hommikul muidugi lugesin taas, kuidas ei olda rahul, et meil ei ole suve (ega nelja aastaaega). votjah. ma ei tea, minu meelest on kõik olemas. noh, kuigi kesmiselt on meil +5 – +15 ja vihm; aga seda enam, kõik mis sellest erineb, on ju positiivne 🙂 ja seda on ometi päris palju.

pisike kiire ots linnast välja oli just see, et taaskord aru saada, kui kodune suvi meil ikkagi on. ei midagi liiga ekstreemset. jah, kaugelt tundub, et kuiv talv ja kuum juuni on jõle lahe, aga teadaolevalt on just sarnastel põhjustel nii mõnelgi pool (ka Euroopas) metsatulekahjud. Vihterpalu kandis tuli pähe, et on meilgi neid olnud, aga mitte selliseid, et tuhandeid elanikke evakueerima peaks.
madalaveeline roostik, noor männimets, niidud ja rapsipõllud..
mustikad ja metsmaasikad..
jäätis külapoe ees..

selle kõrval on tühine, et üks ost poeletile unus (kalahooaeg!). piisavalt kauge pood ka, et järgi mitte minna.
head-paremat on niigi.

ning häid inimesi, kes lihtsalt tulevad maasikakarbiga läbi 🙂

killuke tänast

(ma kohe ei tahtnud selle hädise kaameraga looduses pilte teha)

ema või asi..

Posted on by PilleRiin

onju, ma ei ostnud taaskord lapsele ühekordseks kandmiseks kummikuid (nagu ma tegelikult paar korda juba teinud olen). ta ei kanna neid niisama ja kui järgmine kord vaja läheb, on eelmised muidugi väikesed.
aga seetõttu jäi ta öömatkast ilma, sest jalad said märjaks ja ta saadeti tagasi. mõni teine oleks äkki vastu õiendanud, tema mitte.
ja mul oli nii valus ja kahju seda kuulata.
aga ilmselt ma pean lihtsalt õpetama, et teinekord ärgu heitugu. sest ma keeldun ka edaspidi ühekordseid kummikuid ostmast. esimene punkt on raha, teine lihtsalt põhimõte. see ostas müümine on ilge nöök, nagu ma rääkinud olen ja nii on mul paar paari ammu väikeseid kummikuid kuskil kapi otsas. korralikud, ära visata ka ei taha. ja kuna üks kord kantud, siis ei raatsi isegi kaltsukasse viia. kuigi ilmselt seal need lõpetavad. ma olen ju nii rikas küll, et võin paari-kolmenlümneeuroseid praktiliselt uusi asju kaltsukasse viia, eksole?

ja see arvuti, mis minuga eile koostöö lõpetas, mida seejärel natuke vuntsiti, see täna siis peaaegu töötas ka. vahepeal küll viskab ekraani imelikuks ja kaotab võrgukettad ära, aga asi see pole siis iga poole tunni tagant restartida?
eks homme jälle nutan itipoistele, sest ma ei viitsi tööarvuti probleemidega küll ise tegeleda.

turule peaks minema, see mais võiks hakata juba lettidele ilmuma.

seniks vikerviise.

killukesi

Posted on by PilleRiin

‘sa peaksid blogis tihemini kirjutama’, teatas sõbranna täna.
nagu mismõttes, mõtlesin mina ja vastasin, et ma niigi püüan ju iga päev. ma ei arva, et peaks kuidagi rohkem, kuigi vahel on ette tulnud. ja vahel jälle harvem.
igatahes.
mina ka ei tea.
vahel ei ole aega, vahel ei ole ideid.

‘kas ma ikka pean ise neid asju tooma minema?’, küsis mu laps, teemaks midagi tema laagri tarbeks, sugulase varudest.
vaatasin kella, mõtlesin poeskäigule ja sellele, kas ma siis viitsin veel tulla trammilt maha, vantsida mingi maa, siis veel mingi maa ja siis koju.
‘no võiksid käia jah, mina ei jõua.’
tagasi jõudis ta pooltunni hiljem, kui ma arvestasin, hulga rohkemate asjadega ning kiitis, et talle oli jäätist ka pakutud. eksole. mulle ilmselgelt ei oleks. kasud sees lapsel. muuhulgas sai ka piirkonna kaardi näppu.

miks töö juurde sünnipäevadele tuuakse magusat?
otsustasin täna just, et kui ma viin, siis midagi soolast (ka). siiani on see magus maitse suus ja samas kõht liiga täis, et kiluleiba süüa. no ja muud sellist sobivat ampsu ei ole.
kusagil on üks kena pisikeste peekonipirukate retsept, aga isegi nende tegemiseks peaks poodi minema.
ei viitsi.

eriarstidele saamine on endiselt üks hädaorg, aina hullemaks läheb.
narkomaanidele toimub süstlavahetus ja mis kõik veel, et nad ikka elus püsiksid (ma ei mäleta, mingit ravimit hakkavad ka tasuta saama, oli selline artikkel kuskil kunagi) jms, aga normaalne inimene sureb enne ära või maksab end segaseks, kui tahab ravi saada.
ma kasutaksin jah erateenust, kui ma sinna ühisesse katlasse päris viisakat protsenti oma palgast sotsiaalmaksuks ei virutaks. nüüd lihtsalt ei jää seda summat kuskile, et lapsega vajaliku tasulise arsti juurde saada.
ja siis on tore lugeda, kui kirjutatakse, et meie inimesed ei hooli tervisest ja ei käi regulaarselt seda, teist ja kolmandat kontrollimas.
ma siin lasin oma hambaid kontrollida. tulemus on see, et ma nüüd korjan raha ja loodan, et kui raha koos, siis pole teenused poole kallimad ja mõni hammas on suus ka.
aga see hala ei vii ka kusagile.
küll variant tekib.

üldiselt, raamat ootab..

P.S. millest tuleb, et meie spordinakal (vanasti ka ETV nime all tuntud) ei kannagi praegu õhtute kaupe sporti üle? u19 jalka on ka ETV2 peal.. keegi on haigeks jäänud või puhkusel või?

esmaspäevne

Posted on by PilleRiin

ma mäletan, et hommikul oli mul hulk mõtteid, millest kirjutada. aga mis need olid, sellest ei ole mul küll hetkel aimugi.
no müstika.
mingigigi seosepojuke võiks ometi tekkida? aga ei..

endiselt piinavad mind igavikulised küsimused sarjast ‘kuhu kaovad raha ja aeg?’ ning ‘kust tuleb tolm?’. ja ärge püüdkegi väita, et seoseid ei ole, ma lihtsalt ei usu!

ahjaa, Tallinna uued ühistranspordipiletid. ma ei ole väga kursis, aga kui mul on id-kaart, kas siis muutub midagi või? et ikka pean veel ühe neetud kaardi rahakotti soetama või?
täiesti hullud, ma ütlen. selmet et need kaardid teeksid elu lihtsamaks, on see üks igavene jama hoopis. rahakotis miljon kaarti. olgu, keegi ei käsi kõike võtta, aga kui need on tooted-teenused, mida ma nagunii kasutan..
tore, et vähemalt mõned üksikud ettevõtted on suutnud id-kaarti kliendikaardina kasutada. jälle, mitte et ma vaimustuksin id-kaardi lehvitamisest igal pool, aga pigem see kui jälle üks kaart juures.

muidu, tänan küsimast, ei ole viga. võiks öelda, et isegi hästi.