‘kas sa oled tisleriks hakanud?’, küsisid eile mult kaks inimest. ei ole, kuigi vahel on tunne, et võiks. või siis võiks vähemalt kursustele minna või midagi.
aga üks väike lihvimine-lakkimine on täiesti köömes võrreldes pehme mööbli üleskõpitsemisega. aga kuna mul ei ole võimalik maksta ligi 200euri juba üleslöödud tooli eest, siis tuleb ju midagi muud välja mõelda.
võrreldes luua seljas sõitmisega on see muidugi ilmselgelt köömes 😛
‘aga mis siis oleks teie meelest sobiv hind sellele tootele, kui ütlete, et kallis on?’
‘ma ei ütlegi, et peaks odavam olema, käsitöö ongi hinnaline ja kallis, lihtsalt minul ei ole selle jaoks võimalusi’