ega jah, kuni põrandalakk kuivab, polegi suurt midagi teha. isegi õue ei saa, sest kõik vähegi viisakamad riided on ju seal toas, kuhu nüüd ligi ei saa 😛
aga olgu.
alustame siis sellest, et seda uut kaamerat vaadates meenus mulle, et jah, edevad vidinad. selge see, et enamasti loeb kvaliteet ja minu vajadustele vastamine, aga kuskilt nurgast mõjub ikka ka disain. et kui asi mulle välimuselt kohe üldse ei meeldi, siis ma seda ei vaata ka, kuni on mingigi valikuvõimalus.
ja võimalusel hangin ikka ilusama (minu jaoks ilusama siis, see on subjektiivne) asja.
ning ei saa salata, ma nutan siiani taga oma eelmist telefoni. praegunegi tahab tegelikult ju väljavahetamist ja olgem ausad, nende nutikate disainid on üks hullem kui teine (okei, ilmselt paar erandit leiab), lisaks on enamus neist üsna suured. onju, mulle ju Galaxy III oma omadustelt meeldib, aga no vabandust, ilge lärakas on (ja roppkallis mu jaoks muidugi ka).
aga tagasi selle eelmise telefoni juurde.
ma julgen nimelt väita, et see on üleüldse üks ilusamaid telefone, mis ma näinud olen. lisaks oli mugav ka. olgu, ilmselt tänapäeval tahaks natuke rohkem ühelt telefonilt.. aga ikkagi.
no on ju ometi ilus? see kaanel kumav info eriti kohe.
ja veel, mul on muidu päris palju asju punase või oranžiga (Siemens, üle-eelmine enne seda SE-d nt), siis näe, see telefon oli sinine, fotokas on sinine ja praegune telefon on ka valge kerge sinisega.
aga tagasi tänasesse päeva.
kuna ma tahatuppa ei saa, ronisin lae alla, lapse voodisse, selga puhkama. kass, kes on niigi solvunud, et tema ka minu voodikesele, vähe sellest, kas suurde tuppa, ei saa, pistis mu kallal taas tänitama. no et mismõttes tema on all ja mina olen üleval. ja tänitaski, kuni ta üles aitasin. nüüd tukub siin mu kõrval.
huvitav, et lapse siin voodis olemine ei häiri teda kohe üldse. aga vot mul ei lase olla.
poeg just helistas ka. ja seekord oli mureks, et seltskonnaga ei klapi. no selline mitte-väga-seltsiv, nagu ta on. et teised temavanused poisid pidid olema nagu pisemad (ee.. kasvult siis ilmselt?) ja suurematega oli ka mingi probleem.
nojah.
ma ei oska ju aidata ka. et kui ta on korra selline, siis mis ma teha saan? ma muidugi olen näinud, ega ta ei ole tapvalt sõbralik ja isehaakuv teistega, aga ma ei oska talle öelda, mida ta teistmoodi tegema peaks. sest samas on ta viisakas, arvestav (vahel liigagi), oskab rääkida paljudel (aga võib-olla mitte teiste seas poppidel?) teemadel..
ega ma ise olin temavanuses vist üsna samasugune.
veepudel jäi alla, peab ära käima..