hommikul muidugi lugesin taas, kuidas ei olda rahul, et meil ei ole suve (ega nelja aastaaega). votjah. ma ei tea, minu meelest on kõik olemas. noh, kuigi kesmiselt on meil +5 – +15 ja vihm; aga seda enam, kõik mis sellest erineb, on ju positiivne 🙂 ja seda on ometi päris palju.
pisike kiire ots linnast välja oli just see, et taaskord aru saada, kui kodune suvi meil ikkagi on. ei midagi liiga ekstreemset. jah, kaugelt tundub, et kuiv talv ja kuum juuni on jõle lahe, aga teadaolevalt on just sarnastel põhjustel nii mõnelgi pool (ka Euroopas) metsatulekahjud. Vihterpalu kandis tuli pähe, et on meilgi neid olnud, aga mitte selliseid, et tuhandeid elanikke evakueerima peaks.
madalaveeline roostik, noor männimets, niidud ja rapsipõllud..
mustikad ja metsmaasikad..
jäätis külapoe ees..
selle kõrval on tühine, et üks ost poeletile unus (kalahooaeg!). piisavalt kauge pood ka, et järgi mitte minna.
head-paremat on niigi.
ning häid inimesi, kes lihtsalt tulevad maasikakarbiga läbi 🙂
(ma kohe ei tahtnud selle hädise kaameraga looduses pilte teha)