hommikul juba oli siinseal hõikeid, et noh, lumeootajaid, saite!
aga ei saanud midagi. lumel ja lumel on vahe. see, mis praegu toimub, on just see, mida mina ei taha. ehk meie talve halvim variant – hall, soe ja lögane. meie kliimas loota kuiva ja sooja talve on ometi ju mõttetu. et ongi kas selline jälkus või siis nagu paar viimast kena talve, lume ja külmaga. no oli jah kohati lund palju ja mõni liikumine raskendatud, aga vähemalt ei olnud jalad kogu aeg märjad (olgu, mul on ka saapaid, millega ei ole) ja kogu aeg ei tulnud mingit tatti taevast alla. ning vastik niiskus ei pugenud ligi. sellise mõnekraadise külmaga võib tihtipeale palju vähem riides olla kui mingi vastiku nulliringis lögaga, näiteks.
ja muidugi on jahedamate temperatuuridega kõrgrõhkkond ehk päike, lumi omakorda teeb olemise valgemaks – eriti just hämaral ajal. mida praeguse madalarõhkkonnaga on enamvähem päev läbi kõik on ebameeldivalt ühtlaselt must ja hall. pidevalt.
pole ime, et sellise ilmaga (ja liiga jaheda magamistoaga, sest, kurja, see kesküttesüsteem ikka jamab ja jamab) ongi mingi nohutunne kogu aeg sees.
